Luts on meie veekogudes üsna levinud kala, kes elutseb sisuliselt kõigis merre suubuvates jõgedes, suuremates kraavides-ojades ning enamikes järvedes. Sisemaal loetakse väga headeks lutsuveteks Peipsi–Võrtsjärve vesikonda, eriti aga nende järvedega vahetus ühenduses olevaid jõgesid ja jõekesi. Kuna aga luts eelistab omi asju ajada pikkadel pimedatel öödel ja võimalikult külmas vees, ei ole ta harrastaja kalakotis päris igapäevane saak.
Seotud lood
Kui talv on soe ja jääd pole, haara tonkad ja mine püüa lutsu!
Kust ja millal hilissügisel ja jäävabal talvel lutsu püüda ning mida peaks kindlasti teadma, et see tegevus osutuks ka edukaks? Kas kuderändel oleva lutsu käitumises eksisteerib ka mingi loogika või on tähtis ainult vedamine? Georg Semenovski teab vastuseid.
Erinevalt Mandri-Eestist püütakse Hiiumaal lutsu väikestest kraavidest ja ojadest, mistõttu on ka sealsetel vetel kasutatav lutsutonka rakendus pisut erinev suurtel jõgedel kasutatavast.
Kui algab tonkapüügihooaeg, võib öösiti linnade muruplatsidel ja haljasaladel, aga ka surnuaedades kohata taskulambiga tegelasi, kes, pea maas, midagi otsivad. Need on kalamehed, kes korjavad ööusse.
Kalastaja lugejate küsimustele vastavad Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ametnikud.
Sügisel – tavaliselt millalgi septembri teises pooles, kindlasti aga oktoobri alguses – hakkavad ahvenad sisevetel parvedesse kogunema ning alustavad aktiivset toitumist. Siis on õige aeg haarata nurgast kerge spinningukomplekt ning seada sammud vee äärde, et sügispäev triibusid püüdes lustlikult mööda saata.
Enimloetud
Nipid ja nõksud
Lisatud fotod, püügisituatsioonide kirjeldused ja taktikasoovitused
Viimased lood
Kalakohad
Seadus
Keskkonnaameti inspektorid ja vabatahtlikud kalakaitsjad kontrollivad taas lõhejõgesid
Keskkond
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele