Hilissügisesse ja talve algusesse jääb kalamehe jaoks üks tobe aeg, kus jääd veel pole ja vabast veest kah nagu enam õieti püüda ei saa. Selle tühimiku saab edukalt täita ööpimeduses lutse kimbutades.
Luts on meie veekogudes üsna levinud kala, kes elutseb sisuliselt kõigis merre suubuvates jõgedes, suuremates kraavides-ojades ning enamikes järvedes. Sisemaal loetakse väga headeks lutsuveteks Peipsi–Võrtsjärve vesikonda, eriti aga nende järvedega vahetus ühenduses olevaid jõgesid ja jõekesi. Kuna aga luts eelistab omi asju ajada pikkadel pimedatel öödel ja võimalikult külmas vees, ei ole ta harrastaja kalakotis päris igapäevane saak.
Kui talv on soe ja jääd pole, haara tonkad ja mine püüa lutsu!
Kust ja millal hilissügisel ja jäävabal talvel lutsu püüda ning mida peaks kindlasti teadma, et see tegevus osutuks ka edukaks? Kas kuderändel oleva lutsu käitumises eksisteerib ka mingi loogika või on tähtis ainult vedamine? Georg Semenovski teab vastuseid.
Erinevalt Mandri-Eestist püütakse Hiiumaal lutsu väikestest kraavidest ja ojadest, mistõttu on ka sealsetel vetel kasutatav lutsutonka rakendus pisut erinev suurtel jõgedel kasutatavast.
Kui algab tonkapüügihooaeg, võib öösiti linnade muruplatsidel ja haljasaladel, aga ka surnuaedades kohata taskulambiga tegelasi, kes, pea maas, midagi otsivad. Need on kalamehed, kes korjavad ööusse.
Uue KIA Sportage 4x4 Hybridi sain proovisõiduks seekord veidi pikemaks ajaks ning sissejuhatuseks põrutasin sellega kohe Pärnusse kalale. Mis oli selles autos head ja millised olid vead, saab teada, kui lugeda läbi järgnev lugu.