Anekdoote kaladest ja kalameestest
Kevad on kalamehele raske aeg. Kui oled kogu aeg kalal, lastakse töölt lahti, kui lähed lõpuks koju, tõstab naine su välja.
Kaks forellikütti ukerdavad metsas. Äkki üks komistab ja kukub, maandudes nii õnnetult, et räntsatab otse mättal peesitavale rästikule. See hammustab teda ilma pikema jututa otse meheaust.
Kaaslane helistab kohe hädaabinumbril.
„Kuulge, oleme asustusest kaugel jõe ääres ja rästik hammustas just praegu mu sõpra. Mida ma nüüd tegema peaks?“
„Imege mürk välja ja katsuge ta võimalikult kiiresti haiglasse saada,“ antakse teises otsas nõu.
Hammustada saanud mees näeb, et kaaslane lõpetab kõne ja uurib, mida arst ütles.
„Mis ta ütles, mis ta ütles... Ära sured, raisk!“
*
Kalal olles üritavad eestlane ja lätlane suurt kala välja tõmmata, kuid paat läheb ümber ja kalamehed hakkavad uppuma.
„Vähemalt on kohe põhi käes,“ mõtleb lätlane, kui järve põhja poole vajub.
„Pole hullu, see on kõigest hoogne kohandumine, mis toimub...“ mõtleb eestlane.
*
Hetkel kuum
Kalamees tuleb koju ja ütleb naisele:
„Täna püüdsin nii suure haugi, et pidin temalt luba küsima, kas tohin teda koju viia.“
„Ja mida haug ütles?“
„Et parem oleks, kui ma ei valetaks.“
*
Kalamees püüab kuldkala.
„Lase mind vette ja ma täidan su kolm soovi!“ palub kala.
Mees mõtleb ja ütleb: „Tee nii, et mu naine hakkaks lõpuks mu kalamehejutte uskuma!“
„Mul on küll võluvõimed, aga imesid ma korda saata ei suuda!“ ohkab kala.
*
Kalamees kurdab sõbrale äärmuslike ilmaolude üle.
„Eile hommikul jõe ääres oli nii külm, et isegi viin külmus ära.“
„Ja mida sa tegid?“
„Sõin seda lusikaga!“
*
Kaks kalameest istuvad Emajõe ääres ja fiiderdavad.
„Kui ma homme tööle ei lähe, laseb ülemus mu lahti!“ kurdab üks.
„Aga kui mina homme koju lähen, viskab naine mu välja,“ vastab teine.
Ja mõlemad jätkavad rahulikult püüki.
*
Kalamees õngitseb küla taga järvel. Tuleb kohalik, vaatab kalameest ja ütleb:
„Te ikka teate seda, et siin järves ei ela juba 20 aastat ühtegi kala?“
„Huvitav, tõepoolest... Minul hakkas see kahtlus tekkima alles eelmisel aastal.“
Enimloetud
5
10 hea käega haugikütti kirjeldavad oma kolme lemmikut
Nipid ja nõksud
Viimased lood
Ülipõhjalik kogemuslugu neile, kes esimesi kordi Norra minemas või ookeanipüügi teemas end kindlalt ei tunne
Kalakohad
Ülipõhjalik kogemuslugu neile, kes esimesi kordi Norra minemas või ookeanipüügi teemas end kindlalt ei tunne
Seadus
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele