Läänemere tursa rasked ajad: hapnikupuudus, parasiidid ja tühjenev meri
Veel mõned aastakümned tagasi oli tursk Läänemere üks tähtsamaid ja tuntumaid kalu. Eesti kalurite saagid ulatusid tuhandete tonnideni ning tugevad tursa-aastad kujundasid kogu piirkonna kalandust. Värske Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi uuring näitab aga väga karmilt, kui keeruliseks on olukord muutunud. Tursa arvukus on jätkuvalt madalseisus, Läänemere süvikutes süveneb hapnikupuudus ning teadlaste hinnangul ei ole põhjust oodata kiiret taastumist. Samal ajal on üksikuid märke, mis annavad lootust.
Seotud lood
Vormsi saare ümbrus ja Läänemaa rannikumeri pakub häid võimalusi haugi püügiks kevadest hilissügiseni. Seda just tänu vaheldusrikkale rannajoonele, kus madalad lahesopid ja karitipud vahelduvad, hoides kinni sooja vett ning vajalikku söögipoolist.
Hooajaväline reis Froyale ja Hitrale, 23.–30. märts 2026
Kevadine Norra rannik ei anna midagi niisama – eriti neile, kes otsustavad püüda kaldalt. Tuul, vihm ja kapriisne meri panevad proovile nii varustuse kui ka mehed, aga just sellistes oludes sünnivad lood, mida rääkida ja meenutada. Kas Norra rannikumeri on tõepoolest kalasupp, nagu sageli arvatakse, või peidab see hoopis teistsugust reaalsust?
Paastukuul märtsis alustab oma pulmapidu tursk (lad Gadus morhua callarias). Tõsi küll, ta teeb seda peamiselt Eesti vetest eemal, Läänemere kesk- ja lõunaosa süvikutes, kuid tähtsa töönduskalana maksab talle tähelepanu pöörata.
Luts (lad Lota lota lota L.) on luukalade klassi pärisluuste alamklassi tursaliste seltsi tursklaste sugukonna ainus magevees elav liik. Lutsust, tema eluringist ja kommetest kirjutab Leili Järv. Lugu ilmus esmakordselt Kalastajas nr 38.
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.
Enimloetud
1
2026. aastal väljastatakse lõhe- ja meriforelli püügiks kalastuskaarte vaid veekogupõhiselt
2
6
Kui soovid rohkem teada sügiseseks lõhepüügiks sobivatest putukatest, on see lugu just sulle!
Nipid ja nõksud
Viimased lood
Praktiku nõuandeid, kuidas sügisesel Peipsil ahvenat otsida ja püüda
2026. aastal väljastatakse lõhe- ja meriforelli püügiks kalastuskaarte vaid veekogupõhiselt
Kalakohad
Praktiku nõuandeid, kuidas sügisesel Peipsil ahvenat otsida ja püüda
Kus passivad kõige suuremad ahvenad ja kuidas neid kätte saada?
Praktiku nõuandeid, kuidas sügisesel Peipsil ahvenat otsida ja püüda
Seadus
2026. aastal väljastatakse lõhe- ja meriforelli püügiks kalastuskaarte vaid veekogupõhiselt
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele