Isased tursad teevad kudemise ajal röhkivat häält
Paastukuul märtsis alustab oma pulmapidu tursk (lad Gadus morhua callarias). Tõsi küll, ta teeb seda peamiselt Eesti vetest eemal, Läänemere kesk- ja lõunaosa süvikutes, kuid tähtsa töönduskalana maksab talle tähelepanu pöörata.
Tursk ja luts on üsna lähedased sugulased, kuuludes mõlemad külmalembeste tursklaste sugukonda, ent esimene on teisest märksa riiakam. See avaldub eriti kudemiseks valmistuvate isasturskade puhul. Igaüks neist võtab juba paar-kolm nädalat enne pulmatralli oma valdusse teatud suurusega ala, kuhu ei luba tulla sookaaslasi ega veel mitte pruudiikka jõudnud emaseid. Pulmatared asuvad põhjast üksjagu kõrgemal vabas vees (enamasti 70–120 meetrit veepinnast sügavamal) ja neil pole kindlaid piiritähiseid, kujutades endast lihtsalt teatud suurusega vaba ruumi peremehe ümber ja liikudes koos temaga edasi. Mõistagi valitseb suurem (tugevam) pulmapoiss avaramat ala ja vastupidi.
Seotud lood
Luts (lad Lota lota) on meie mageveekaladest ainus, kes eelistab soojätkamisel põhimõtet „uuel aastal uue hooga“, alustades pulmi jaanuarikuises jääaluses vaikuses ja pimeduses.
Läänemere kalade hulgas on emakala (lad Zoarces viviparus) eriline, kuna ta on ainus elussünnitaja ehk vivipaarne kala. Tema kõrge arenguastmega ja elujõulised maimud sünnivad ajavahemikul detsembrist veebruarini.
Kalade kuulmisvõimest ja nendest meeltest, mida meil pole
Elu vees on kaladel välja arendanud mitmed meeleelundid, mis kuivamaaloomadel puuduvad. Nendega kursis olemine võib aidata kalamehel rohkem kala saada.
Vana kala, öeldakse sageli ettevaatliku ja kavala inimese kohta. Aga kas vanad kalad on ka tegelikult noorematest targemad?
Uue KIA Sportage 4x4 Hybridi sain proovisõiduks seekord veidi pikemaks ajaks ning sissejuhatuseks põrutasin sellega kohe Pärnusse kalale. Mis oli selles autos head ja millised olid vead saab teada, kui lugeda läbi järgnev lugu.
Enimloetud
1
Meelitame passiivse kala lanti võtma
6
Lisatud fotod, püügisituatsioonide kirjeldused ja taktikasoovitused
Viimased lood
Legendaarse punaseküti kolmveerand sajandit kalavetel
Kalakohad
Seadus
Enim kalastuskaarte osteti nakkevõrguga püügiks, sügiseseks lõhepüügiks jõgedes ja looduskaitsealadele
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele