- imelineajalugu.ee
- imelineteadus.ee
- aripaev.ee
- bestmarketing.ee
- dv.ee
- ehitusuudised.ee
- finantsuudised.ee
- foundme.io
- ituudised.ee
- kaubandus.ee
- kestlikkusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- laanevirumaauudised.ee
- logistikauudised.ee
- mu.ee
- palgauudised.ee
- personaliuudised.ee
- pollumajandus.ee
- raamatupidaja.ee
- toostusuudised.ee
Kalade õppimisvõime: kas haugi mälu on kuus sekundit või mäletab ta landi värvi ka kuu aega hiljem?
Kalade mälu ja õppimisvõime kohta liigub mitmeid müüte. Tõsi, konksu otsast pääsenud haug võib pikemalt mõtlemata järgmise heitega uuesti landi otsa jääda. Samas mäletavad lõhilased, aga ka nt latikas suurepäraselt sadade kilomeetrite kaugusel asuvaid kudealasid ja teed nendeni. Kas ühed kalaliigid on targemad kui teised? Kalade õppimisvõimet on akvaariumikatsete käigus piisavalt uuritud ja nii mõndagi ka teada saadud.
Kalameeste seas on liikvel piisavalt lugusid sellest, kuidas mingil jõel on forellid õppinud vältima teatud kindlat landitüüpi, kuidas latikad pärast pikaajalist maisiga püüdmist loobuvad kollastest söötadest, kuidas karpkalad suure püügikoormusega veekogudel kiiresti boile meelde jätavad ning sellest, et konksu otsast pääsenud haugi tabamiseks tuleb kindlasti eelnevalt lanti vahetada. Mälu kaladel kahtlemata on ja kindlasti on see pikem kui 6 sekundit, kuid kust maalt jookseb see piir, mil kalamees peab arvestama suure püügikoormusega kaasnevaid õpitud eelistusi kalade toiduvalikus? Ja millal saabub aeg, mil Pärnu lahe ahven enam kombainile ei reageeri?
Seotud lood
On hästi teada, et mingites oludes võib sportlik kalapüük osutuda kalavarudele sama ohtlikuks kui kutseline püük – olgu siis juhtudel, kui mingi piirkond osutub kalameeste seas eriti populaarseks või on mõni eriti atraktiivne liik püüdjate kõrgendatud tähelepanu all. Just selle viimase olukorra lahendamiseks on tihti kasutusel püüa ja vabasta stiilis püügipiirang.
Räimed on teadupoolest planktontoidulised. Hiljutises rootslaste uuringus leidsid aga Uppsala Ülikooli teadlased, et Rootsi rannikul elavate suurte räimede näol on tegemist pesueht kiskjatega, kirjutab Tartu Ülikooli ökotoksikoloogia kaasprofessor Randel Kreitsberg.
Enam ei pea kalamehed oma väikestest kaladest koosneva saagi pärast piinlikkust tundma, sest jaanuari lõpust alates on väikesemõõduliste kalaliikide toiduks tarvitamise kasulikkuse kohta olemas ka teaduslik põhjendus.
Looduskeskkonda jõudnud plastprügi jõuab ringiga tagasi ka inimeseni, sealhulgas läbi meie toidulaua, kirjutab Tartu Ülikooli ökotoksikoloogia kaasprofessor Randel Kreitsberg.
Sel aastal täienes Lucky Johni jigide valik uue tegijaga, mis end Pärnu jõel kohapüügil juba väga heast küljest on näidanud. Kui varem olid sihvaka kerega LJ Slick Shadid saadaval vaid harksabaga (Slick Shad-V), siis nüüd pakutakse neid ka klassikalise päkksabaga. Viimase nimeks on LJ Slick Shad Paddle.
Enimloetud
3
Teaduslik pilguheit landivärvide maailma ja sellesse, kuidas erinevad kalad neid värve näevad
Viimased lood
Sõna „kurat“ oli merele minnes ja merel olles keelatud kasutada, see tõi õnnetust.
Kalakohad
Seadus
Pärnu lahel on sel aastal keelatud trollimine ja õngejadaga püük
Keskkond
Eesti ja Läti räimepüügi piiranguid peetakse suureks edulooks
Tagasi Kalastaja esilehele