Looduskeskkonda jõudnud plastprügi jõuab ringiga tagasi ka inimeseni, sealhulgas läbi meie toidulaua, kirjutab Tartu Ülikooli ökotoksikoloogia kaasprofessor Randel Kreitsberg.
Rannakarbid on restorani menüüdes tavalised.

Seotud lood

Lood
  • 25.06.24, 21:45
Lugejate küsimusi: vana kalastusvarustuse utiliseerimine. Püünisesse uppunud hüljes.
Kas vanad spinningurullid ja pooleks murdunud õngeridvad tuleb tõesti kokku koguda ja utiliseerida?
Lood
  • 08.11.21, 14:00
Rannikumere haugi teadusuuringutest viimase kümnendi jooksul
Sellest artiklist leiad kokkuvõtte meie rannikumere haugipopulatsiooni uurimise tulemustest.
Lood
  • 28.02.24, 17:29
Väikesadamate reostus väärib suuremat tähelepanu
Meie väiksemates sadamates ei ole paatide remontimisel ja hooldusel tekkiv reostus justkui mitte kellegi asi.
  • ST
Sisuturundus
  • 03.09.26, 07:30
Laevas või paadis kehtib reegel: kaptenit tuntakse hädas
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.
Tagasi Kalastaja esilehele