Kahjulikku mikroplasti leidub pea kõigis inimtoiduks tarvitatavates kalades ja mereloomades
Looduskeskkonda jõudnud plastprügi jõuab ringiga tagasi ka inimeseni, sealhulgas läbi meie toidulaua, kirjutab Tartu Ülikooli ökotoksikoloogia kaasprofessor Randel Kreitsberg.
Tänapäeval on vähe neid inimesi, kes pole teadlikud meid ümbritsevas keskkonnas leiduvatest mikroplastidest ja nendega kaasnevatest ohtudest. Suurem osa maailmas leiduvast mikroplastist on igapäevase inimtegevuse tagajärg, olgu selleks siis rehvide kulumine, plastpakendite ja muu plastprügi lagunemine väikesteks osakesteks, tehismaterjalist toodetud riietest ja teistest kangastest pärit kiud ning paljud muud allikad. Vähem on teada selle kohta, et looduskeskkonda jõudnud plastprügi jõuab ringiga tagasi ka inimeseni, sealhulgas läbi meie toidulaua.
Seotud lood
Kas vanad spinningurullid ja pooleks murdunud õngeridvad tuleb tõesti kokku koguda ja utiliseerida?
Sellest artiklist leiad kokkuvõtte meie rannikumere haugipopulatsiooni uurimise tulemustest.
Meie väiksemates sadamates ei ole paatide remontimisel ja hooldusel tekkiv reostus justkui mitte kellegi asi.
Sügisel – tavaliselt millalgi septembri teises pooles, kindlasti aga oktoobri alguses – hakkavad ahvenad sisevetel parvedesse kogunema ning alustavad aktiivset toitumist. Siis on õige aeg haarata nurgast kerge spinningukomplekt ning seada sammud vee äärde, et sügispäev triibusid püüdes lustlikult mööda saata.
Enimloetud
6
Viimased lood
Kalakohad
Praktilisi nõuandeid microjigitamisega alustavale kalamehele
Seadus
Keskkonnaameti inspektorid ja vabatahtlikud kalakaitsjad kontrollivad taas lõhejõgesid
Keskkond
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele