Püüa ja vabasta kalastusviis muudab kalade käitumist pikaks ajaks
On hästi teada, et mingites oludes võib sportlik kalapüük osutuda kalavarudele sama ohtlikuks kui kutseline püük – olgu siis juhtudel, kui mingi piirkond osutub kalameeste seas eriti populaarseks või on mõni eriti atraktiivne liik püüdjate kõrgendatud tähelepanu all. Just selle viimase olukorra lahendamiseks on tihti kasutusel püüa ja vabasta stiilis püügipiirang.
Püüa ja vabasta püügiviis on saanud ka kriitikat erinevatel põhjustel: kui võtta ürgse küti-korilase tung ja oma saagist toitumine kalapüügist välja, jääb kriitikute sõnul sellest alles vaid oma lõbuks kalade piinamine. Lisaks on juba mõnda aega kahtlustatud ja ka kirjeldatud seda, kuidas püüa ja vabasta piirkondade kalad muutuvad ettevaatlikumaks, targemaks ning on raskemini püütavad – ehk siis muutub kalade käitumine.
Seotud lood
Enam ei pea kalamehed oma väikestest kaladest koosneva saagi pärast piinlikkust tundma, sest jaanuari lõpust alates on väikesemõõduliste kalaliikide toiduks tarvitamise kasulikkuse kohta olemas ka teaduslik põhjendus.
Räimed on teadupoolest planktontoidulised. Hiljutises rootslaste uuringus leidsid aga Uppsala Ülikooli teadlased, et Rootsi rannikul elavate suurte räimede näol on tegemist pesueht kiskjatega, kirjutab Tartu Ülikooli ökotoksikoloogia kaasprofessor Randel Kreitsberg.
Looduskeskkonda jõudnud plastprügi jõuab ringiga tagasi ka inimeseni, sealhulgas läbi meie toidulaua, kirjutab Tartu Ülikooli ökotoksikoloogia kaasprofessor Randel Kreitsberg.
Miks sõidavad Eesti kalamehed aina enam puhkama Saimaa järvistule?
Kas kalapüük võib olla midagi palju enamat kui lihtne kalalkäik? Uus luksus on see, kui keegi teine teeb keerulise osa sinu eest ära.
Enimloetud
4
Alanud uuring püüab välja selgitada kormoranide reageerimist linnupeletitele, ent kaardistab ka kormoranide liikumist ja toitumist Eesti rannikumeres
Nipid ja nõksud
Viimased lood
Kalakohad
Seadus
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele