Harrastuspüügil muutus andmete esitamise kord
2025. aasta veebruaris võttis Euroopa Komisjon vastu rakendusmääruse, millega kohustatakse liikmesriike harrastuskalastajatele paremini andmeid koguma. Sellega seoses on muutunud harrastuskalastajate püügiandmete deklareerimise kord.
Rakendusmääruse kohaldamise kuupäevaks loetakse käesoleva aasta 10. jaanuari. Eesti jaoks tähendab see, et teatud liikide kohta tuleb edaspidi andmeid koguda päeva täpsusega. Nendeks liikideks on praegu lõhe ja tursk ning andmete kogumine puudutab merel toimuvat püüki.
Merel on kõige levinum lõhe- ja tursapüük nakkevõrkudega. Juba praegu peavad kalastajad nakkevõrguga püügil oma saagi registreerima, kuid edaspidi, nagu öeldud, peavad nad seda lõhe ja tursa puhul tegema päeva täpsusega. Selleks puhuks on kalaluba.ee lehel asuvat kalastuskaardi aruande vormi pisut täiendatud.
Lisaks kalastuskaardialusele võrgupüügile püütakse meil lõhet ka landi paadi järel vedamise ehk kalameeste keeles trollinguga, millisele distsipliinile on tekkinud kindel harrastajate ring. Ka need püüdjad, kes käivad spetsiaalselt merel lõhet trollimas, peavad oma saagi nüüd päeva täpsusega registreerima. Sealjuures tuleb kirja panna nii kaasa võetud kui ka tagasi lastud isendid.
Saagi registreerimiseks oleme arendanud kalaluba.ee lehele vastava lisamooduli, mille alt saavad lõhetrollijad oma andmed kiiresti ja mugavalt esitada. Moodul asub lehe vasakus servas ning oleme selle nimetanud „Lõhe püügiaruandeks“. Selline nimi sai valitud nimme, et see kalameestele võimalikult lihtsasti hoomatav oleks. Kuna tursa sihtpüük on tegelikult harrastajatele niikuinii keelatud, ei olnud vaja nimes turska ka eraldi välja tuua.
Head kasutamist!
Seotud lood
Hetkel kuum
Enimloetud
Nipid ja nõksud
Viimased lood
Põhjalik ja praktiliste nõuannetega lugu fileerimisnugadest ja nende teritamisest
- ST
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Kalakohad
Põhjalik ja praktiliste nõuannetega lugu fileerimisnugadest ja nende teritamisest
Seadus
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele