Need laevad ja mehed mustvalgetel fotodel... II osa
Kuidas käis elu aastakümneid tagasi Eesti Kalatööstuse kaugpüügilaevadel? Randel Kreitsberg jätkab madrusest isa Reinu päevikutest nopitud mäletuste jagamist.
Eelmises osas jõuti baaslaeval Stanisław Moniuszko 1991. aasta augustiputši sündmustest hoolimata üle mere lääneriikidesse, imetleti kaupluste vaateaknaid ja sinist Põhjamere vett. Seekord jõutakse püügirajooni.
Seotud lood
Kuidas käis elu aastakümneid tagasi Eesti Kalatööstuse kaugpüügilaevadel? Randel Kreitsberg jagab madrusest isa, Reinu, päevikutest nopitud mäletusi.
Kuidas käis elu aastakümneid tagasi Eesti Kalatööstuse kaugpüügilaevadel? Randel Kreitsberg jagab madrusest isa Reinu päevikutest nopitud mäletusi.
Eesti rannajoon ja siseveekogud pakuvad lõputult avastamisrõõmu. Ära lase isikliku tehnika puudumise tõttu võimalust käest. Oled sa kogenud kalamees, kes otsib uusi püügikohti, või soovid lihtsalt perega päikeselist nädalavahetust nautida – 1paadirent.ee ja 1matkaautorent.ee pakuvad sulle võtit vabadusse.
Enimloetud
Nipid ja nõksud
Viimased lood
Kala on, aga mitte kauaks: püüame selle kiiresti välja
Kalakohad
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Seadus
Enim kalastuskaarte osteti nakkevõrguga püügiks, sügiseseks lõhepüügiks jõgedes ja looduskaitsealadele
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele