Hai, ahoi!
Wilf Pumpa seisis paljajalu kalasadama roigastest ehitatud kail, üks jalg sellele toetumas, teine laisalt õõtsuva Sea Roveri dekil. Ta suu oli muigel, kui ta mind tolmuse kohvriga oma kuuemeetrisesse kalapaati juhatas. See alus sai minu elupaigaks järgnenud püügihooaja kestel.
Seotud lood
Kui tahad augustis või septembris enne siinseid sügisesi püüke veel hilissuves lustida, on paras aeg haarata nurgast ridvad ning põrutada Taani rannikule makrelli püüdma.
Hea pildimaterjaliga lahelugemine nädalavahetuseks
Põhja-Norra on müstiline ja salakaval magnet. Seal justkui kalibreeritakse ära sinu sisemine kompass – kes korra sinna on sattunud, tahab ikka ja jälle tagasi. Kui soovite otsustada, et kas tulevikus sellest lummusest hoiduda või mitte, lugege läbi alljärgnev lugu.
Kevin Sepp võttis möödunud aasta septembri keskpaigas koroonaviiruse kiuste taas ette üle 1000 km pikkuse kalaretke polaarjoone taha Põhja-Norra Finnmarki maakonna järvedele, et tabada punase kõhu ning maitsva lihaga arktilist paaliat.
Ma pean end suhteliselt viletsaks merikapüüdjaks. Eestis käin meriforelli püüdmas vähe, peamiselt seetõttu, et elan Tartus ja merikapüük kui selline ei ole minu jaoks niivõrd atraktiivne, et selle pärast teise Eesti otsa sõita. Küll aga naudin väga reisimist ja eriti koos õngega. Taani poole hakkasin meriforelli kontekstis vaatama seetõttu, et mulle meeldib lendõngega punast kala püüda ning Taani rannik on ses osas täielik paradiis.
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.
Enimloetud
Viimased lood
Kalakohad
Põhjalik ja praktiliste nõuannetega lugu fileerimisnugadest ja nende teritamisest
Seadus
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele