Reklaam laeb
imelineajalugu.ee
imelineteadus.ee
aripaev.ee
bestmarketing.ee
dv.ee
ehitusuudised.ee
finantsuudised.ee
aritehnoloogia.ee
kaubandus.ee
kinnisvarauudised.ee
logistikauudised.ee
mu.ee
palgauudised.ee
personaliuudised.ee
pollumajandus.ee
raamatupidaja.ee
toostusuudised.ee
Küsi AI-lt
Telli Kalastaja
Logi sisse
Teemaveebid
aripaev.ee
bestmarketing.ee
dv.ee
ehitusuudised.ee
finantsuudised.ee
aritehnoloogia.ee
imelineajalugu.ee
imelineteadus.ee
kaubandus.ee
kinnisvarauudised.ee
logistikauudised.ee
mu.ee
palgauudised.ee
personaliuudised.ee
pollumajandus.ee
raamatupidaja.ee
toostusuudised.ee
Teenused ja tooted
Konverentsid
Koolitused
Raamatud
Teabevara
Ajakirjad
E-pood
Reklaam
Sisuturundus
Tööpakkumised
Äripäevast
Telli uudiskirjad
Iseteenindus
Telli Kalastaja
Telli Kalastaja
Logi sisse
Avaleht
Viimased
Kalakohad
Kogemus
Nipid-nõksud
Kalastaja köök
Maailm
Huumor
Kalastaja raamatud
Minu Kalastaja
Tagasi
LUGEJA KÜSIB
24.11.25, 07:00
Lugeja küsib: kuidas räim näeb pimedas konksu võtta?
Vastab Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi ihtüoloog Heli Špilev.
Ralf Mae
Kalastaja toimetaja
Kuula
Jaga
Facebook
X (Twitter)
LinkedIn
E-mail
Link
Salvesta
Vihja
Seotud lood
Lood
17.11.25, 07:00
Lugeja küsib: miks ei kehti Narva jõel jõeforelli keeluaega?
Kalastaja lugeja küsimustele vastab Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika osakonna peaspetsialist Indrek Ambos.
Lood
11.11.25, 07:15
Lugeja küsib: kas Selja jõel Arkna sillast ülesvoolu tohib meriforelli püüda ka ilma kalastuskaardita?
Kalastaja lugeja küsimustele vastab Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika osakonna peaspetsialist Indrek Ambos.
Lood
04.11.25, 07:15
Lugeja küsib: miks pärast lõhepüügi keeluaja lõppu 30. novembril ei kehti enam vees püüdmise keeldu?
Kalastaja lugeja küsimusele vastab Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika osakonna peaspetsialist Indrek Ambos.
Lood
28.10.25, 06:45
Lugeja küsib: kas kammelja alammõõt 30 cm on ikka õigustatud?
Kalastaja lugeja küsimusele vastab Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika osakonna peaspetsialist Indrek Ambos.
ST
Sisuturundus
19.06.26, 18:00
Miks sõidavad Eesti kalamehed puhkama Saimaa järvistule?
Kas kalapüük võib olla midagi palju enamat kui lihtne kalalkäik? Uus luksus on see, kui keegi teine teeb keerulise osa sinu eest ära.
Kuva rohkem Seotud lugusid
24H
72H
Nädal
Enimloetud
1
Mis on juhtunud Peipsi ahvenavaruga? Teadlased annavad vastuse
2
Suvine latikapüük Soomaa jõgedel: õige koht on pool võitu
3
Nuga peab kala lõikama, mitte saagima
Põhjalik ja praktiliste nõuannetega lugu fileerimisnugadest ja nende teritamisest
4
Eestlaste kujundatud Arrow Jerkid jõuavad 28 riigi haugipüüdjateni
5
Jig rig rakendus hakkab tööle sügise teises pooles
6
ST
Auhinnatud elektrikaubik, mis on loodud päris tööks
Nipid ja nõksud
Koha lööb lanti, aga ära ei võta. Mida teha, et kontaktid paremini ära realiseerida?
Elu lihtsamaks: nutikas landihoidja paati
Mängitamise kunst ahvenapüügil microjigiga
Praktilisi tarkusi kevadise siirdekala püügil: kirbu suuruse kiire muutmine õngerakenduses
Haugipüük suurte lantidega
Hambanööriga rakendus tuulehaugile
Rohkem nippe ja nõkse
Viimased lood
Kalaradar, 37. nädal: vägevad mereahvenad, maailmameistrid hiilgasid meistrivõistluste lõpuetapil, Peipsi ahvenapüük, Emajõe kohad ja latikad, üllatusvikerforell
Eduard Terase lõhekool: spinnaputukaga Narvas, landiga väikestel jõgedel
Läänemere toiduvõrk on ümber korraldunud, vana tasakaal ei pruugi taastuda
Eestlaste kujundatud Arrow Jerkid jõuavad 28 riigi haugipüüdjateni
Legendaarseid lante: Abu Atom, pesulauast haugimurdjaks
Kalastaja Kalaradar nr 14: Eduard Terase lõhekool
Tule laupäeval võistlema ja püüa end Värati haugikuningaks!
Inglismaa võitis Portugalis õngitsemise maailmameistritiitli
Rohkem lugusid
Kalakohad
Kalaradar, 37. nädal: vägevad mereahvenad, maailmameistrid hiilgasid meistrivõistluste lõpuetapil, Peipsi ahvenapüük, Emajõe kohad ja latikad, üllatusvikerforell
Kalaradar, 36. nädal: Peipsi omapärane jigirakendus, Võrtsjärve kohasähvatus, mereahvena püük kogub tuure, hooaja lõpu jõeforellid, Pärnu ahvenad ja kohad
Hiiumaal ahvenaid püüdmas: millised on parimad jigid ja mis meres pigem ei tööta?
Kalaradar, 35. nädal: Kopsakad kajakiahvenad, Emajõe latikas võtab, Võrtsjärve ikaldus, Peipsi järv ja Pärnu jõgi
Kalaradar, 34. nädal: suured mereahvenad, Pärnu kohahiiglased, väikeste järvede kopsakad triibud, Emajõe latikad ja Peipsi ahvenad
Kalaradar, 33. nädal: rannikumere kalaotsingud, jõeforelliseiklus, hilissuvine Emajõe latikapüük, Pärnu kohad ja Peipsi ahvenad
Veel kalakohti
Eduard Terase lõhekool: spinnaputukaga Narvas, landiga väikestel jõgedel
Kui latikas ei võta, tuleb midagi muuta: Eesti koondise kapten Alex Roost räägib oma fiidripüügi põhimõtetest
Sügisene ahvena jigitamine jõgedel on väga loominguline püük
Nuga peab kala lõikama, mitte saagima
Põhjalik ja praktiliste nõuannetega lugu fileerimisnugadest ja nende teritamisest
Rohkem kogemuslugusid
Seadus
Vaata, millised piirangud kehtivad kalapüügil septembris
Lugeja küsib: millised on hetkel Pärnus kehtivad kalastusreeglid ahvenale ja kohale?
Vaata, millised piirangud kehtivad kalapüügil juulis
Vaata, millised piirangud kehtivad kalapüügil juunis
Lugeja küsib: kuidas saan tõestada, et püüdsin Koiva jõel oma harjuse ja tõugja Läti poolelt?
Vaata, millised on uued kalastusreeglid Pärnu piirkonnas
Rohkem seadustest
Keskkond
Paisude varjatud mõjud kalastikule
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
Maaparandustööd rikuvad Eesti jõed
Teadlased valmistasid kalade lõpustest inspireeritud mikroplasti filtri
Kormoranide olukorrast ja 2025. aasta tegevustest nende ohjamisel
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Mõtteid forelli taastootmise tingimuste parandamise vajadustest ja võimalustest
Kormorani lisamine EL linnudirektiivi II lisasse avardaks tema ohjamise võimalusi
Kahe olulise forellijõe ülemjooksul asuvad järved saavad lähiaastatel looduslähedased kalapääsud
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Meie vete võõrliike: ameerika kammloom suuremat osa Läänemerd ei ohusta
Rohkem keskkonnast
Tagasi Kalastaja esilehele
Mine
Menüü
Uudised
Otsing
AI Chat
Logi sisse