Spinningupüügi meistrivõistluste esimese etapi võitsid Siim Enders ja Janno Jaadla

„Võistlused kujunesid ootamatult kalarohkeks,“ võttis 9. mail Lämmijärvel peetud spinningupüügi Eesti meistrivõistlused kokku võistluste peakorraldaja ning mullu meistrivõistluste hõbemedali võitnud Juhko Voomets. „Treeninguil saadi pigem üksikuid kalu, aga võistlustel juba rohkem ja suuri. Oli väga tuuline, üle ootuste tuuline. Ligikaudu 80% paatidest püüdis Värska lahes, madalas, meetri-paari sügavuses vees.“

Võistluste parima tulemuse teinud Janno Jaadla ja Siim Enders teenisid oma kaheksa kala eest 52 385 punkti ning võitsid esimese etapi märkimisväärse ülekaaluga. Erinevalt madalas ja rohtude vahel haugi jahtinud kaasvõistlejatest püüdsid Enders ja Jaadla sügavamas vees, proovides live-andurite abil kopsakamaid hauge tabada. Kokku said võitjad kaheksa haugi, millest viis olid 80 cm-st pikemad, suurim lausa 103 cm pikkune.

Kolmekordne spinningupüügi maailmameister Ivo Sööt ja tema paarimees, spinningupüügi Eesti koondise kapten Raigo Padar, kes võitsid Lämmijärvel hõbemedali, said seevastu suure hulga väikeseid hauge. Mehed püüdsid Piirissaare all tuulevarjus olles ning said sealt 12 mõõdukala ja paar korda rohkem alamõõdulisi. „Püüdsime Piirissaare rohu sees,“ sõnas Sööt Kalastajale. „Algul püüdsime pleki ja Minnow Spooniga. Hiljem püüdsime 5–8-grammise raskuspeaga kummilantidega. Mulle tundus, et kõige paremini võttis naturaalseid, rohekat ja hõbedast värvi silikoone,“ lisas ta. Söödi ja Padari haugidest vaid neli olid 60 cm-st pikemad, kuid tosina vetehundi tabamisest teenitud 39 891punkti andsid meestele kokkuvõttes hõbemedali.

Kaheksa tabatud haugi, nende seas üks 95 cm-ne, andsid meestele 38 892 punkti. „Alguses püüdsime täitsa roo ääres, võib isegi ütelda et roo sees. Aga siis päeva peale nägime, et teised saavad kala natuke rohkem avaveest, mitte roo seest. Edasi püüdsime jerkide ja slaideritega, roost pisut kaugemal. Live’i ei kasutanud üldse. Kala värvieelistuse kohta ei oskagi midagi ütelda, võttis igasugust värvi lanti.“ Raineri Mahli ja Kalmer Kabaneni kaheksa haugi andsid meestele lõppkokkuvõttes 38 892 punkti ning kolmanda koha.

„Pärast võistlust ikka analüüsid, et kuidas püük läks. Tagantjärele vaadates tundub loogiline, et haugi roo sees ei olnud. Kogu Värska laht ja eriti roostik olid paksult kudema tulnud suuri latikaid täis. Ilmselt see latikamass lihtsalt surus haugid roostikust välja,“ mõtiskles Mahl.

Võistluste suurim kala oli 105 cm pikkune haug, mille tabasid Vahur Hänilane ja Martin Aule. Landiga tabati ka mõned kopsakad latikad. Kui enamik neist kaladest oli landi külge haakunud väliselt, siis üks neist pidas erksavärvilist plekklanti nii vastupandamatuks, et otsustas selle lausa suhu haarata.

Spinningupüügi Eesti meistrivõistluste järgmine etapp peetakse 14. juunil Õisu järvel. Usutavasti näeme seal rohkem live-andurite kasutamist, on ju tegu tuntud kohajärvega. Kolmaski etapp võib tähendada häid võimalusi osavatele live-anduriga püüdjatele, sest see peetakse 28. juunil Aheru järvel. Tänavustele Eesti meistrivõistlustele tõmmatakse joon alla 5.–6. septembril, mil Narva veehoidlal peetakse võistlussarja viimane, neljas etapp.