Kuidas Eesti rannikumere kaladel päriselt läheb?

Väga suure tõenäosusega ei jõuta Pärnu lahe ja jõe ahvenavarude kaitseks plaanitud tänavusi piiranguid õigeaegselt rakendada ning kalurid püüavad ahvenad enne kudemist välja, nagu viimastel aastatel kombeks.

Paastukuul märtsis alustab oma pulmapidu tursk (lad Gadus morhua callarias). Tõsi küll, ta teeb seda peamiselt Eesti vetest eemal, Läänemere kesk- ja lõunaosa süvikutes, kuid tähtsa töönduskalana maksab talle tähelepanu pöörata.

Elu vees on kaladel välja arendanud mitmed meeleelundid, mis kuivamaaloomadel puuduvad. Nendega kursis olemine võib aidata kalamehel rohkem kala saada.

28. veebruaril ja 1. märtsil Peipsi järve lõunaosas suurte ahvenate koondise avastanud kalastussõbrad said korraliku saagi. Suurim triibu kaalus 1,92 kilo.

Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.