Aprill on parim aeg merisiia püüdmiseks
Aprill paneb iga kalamehe südame kiiremini põksuma. Just sel ajal liigub rannikuvetes ringi üks eriti hinnatud saak – merisiig, kelle tabamine pakub nii põnevust kui ka hilisemat maitseelamust. Edu saadab aga neid, kes tunnevad kala harjumusi nimng valivad õiged püügipaigad ja -riistad.
Esimene täiemahuline kevadkuu paneb veed korralikult voolama ja kalameeste vere vemmeldama. See on aeg, mil seletamatu vägi veab iga kalapisikuga nakatunud mehe, naise või poisikese korgiõngega jõe äärde, lootuses tabada kudevat särge või kevadist vimba. Me lihtsalt peame sinna saama ja meie lähedased andku meile andeks! Ühe keskmise aprilli alguses on saagilootused veel suhteliselt väiksemad, kuid päev-päevalt saagid paranevad. Kui suurvesi hakkab alanema, on paras aeg alustada jõeforellipüügiga. Jõgedesse pressivad teib, särg, säinas, ja vimb ning veekogude kaldad täituvad külg-külje kõrval seisvate õngemeestega. Ussiõngega võib tabada ka ahvenat ja kiiska, viimased on eriti pirakad suursaarte ojades ja jõgedes. Rannikul võtab tuurid üles meriforelli- ja siiapüük, Suur-Emajõel latikapüük tonkaga.
Seotud lood
Siiatonka rakenduse juures on oluline kasutada pealiinil libisevat tina, sest siig on ettevaatlik kala ning sülitab takistust või vastupanu tundes sööda kohe suust välja. Oluline nipp on ka see, et püügile pandud tonka pealiin ei tohiks olla pingule keritud.
2023. aasta kala merisiig on nii harrastuskalastajate kui ka kutseliste kalurite jaoks üks ihaldusväärsemaid saake. Selle tõestuseks on ka ühest klassikafilmist rahvasuhu levinud vana kaluri kogu hingega öeldud pärl – armastan sind nagu siiakala!
Selles loos uurime teadlastel, kes meie siiad on, kust nad pärit on ja kuidas neil läheb.
Siig, täpsema nimetusega merisiig (lad Coregonus lavaretus lavaretus) on üks esimesi kalu, keda kevadel vabast veest püüda saab.
Eesti rannajoon ja siseveekogud pakuvad lõputult avastamisrõõmu. Ära lase isikliku tehnika puudumise tõttu võimalust käest. Oled sa kogenud kalamees, kes otsib uusi püügikohti, või soovid lihtsalt perega päikeselist nädalavahetust nautida – 1paadirent.ee ja 1matkaautorent.ee pakuvad sulle võtit vabadusse.
Enimloetud
Nipid ja nõksud
Viimased lood
Kalakohad
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Seadus
Enim kalastuskaarte osteti nakkevõrguga püügiks, sügiseseks lõhepüügiks jõgedes ja looduskaitsealadele
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele