Leidsid ahvena üles, kuid see ei võta. Dropshot tuleb appi!

Kuidas püüda lõhet spinninguputukaga Narva jõel ja landiga väiksematel jõgedel? Kalastaja Kalaradari podcastis räägib saatejuht Rain Erala legendaarse kalamehe ja landimeistri Eduard Terasega, kes püüdnud lõhet kolm kümnendit.

Sügisene ahvenapüük, kui kalad korralikult parve on kogunenud ja karjakaupa jahti peavad, on kõige ehtsam lustimine. Tavaliselt vaatavad ahvenapüüdjad sügisel ikka Peipsi, Pärnu päris alamjooksu või meresadamate poole, aga selleks, et lustida saaks, pole tarvis sugugi teise Eesti otsa sõita – tillukeste võdikutega saab triibusid täiesti normaalselt ka sisemaa jõgedest. Pärnu jõgi, mille kesk- ja alamjooksult tabatavate ahvenate keskmine kaal võib heal päeval olla sama ilus kui Peipsil või saarte sadamates, on just üks niisuguseid veekogusid. Kalastaja uuris landimeister Eduard Teraselt, kuidas sisemaa jõgedest need kõige ilusamad ahvenad kinni püüda.

Mõnikord arvatakse, et ladusa fileerimise saladus peitub kallis ja kuulsas noabrändis. Tegelikult mingit imelist fileerimisnuga olemas ei ole – kõige tähtsam on leida endale sobiv tööriist ning õppida seda õigesti kasutama ja hooldama. Kuidas valida fileerimisnuga, seda teravana hoida ja vajadusel korralikult teritada, kirjutab Alvar Heiste.

Kalamehed kurdavad, et Peipsi ahven on jäänud väikeseks ja korralikus mõõdus kalade tabamiseks, millised varem olid tavalised, tuleb nüüd palju tööd teha. Mis Peipsi ahvenavaruga on juhtunud? Kalastaja küsimustele vastasid TÜ Eesti mereinstituudi Peipsi kalanduse töörühma juhataja Väino Vaino ning sama töörühma kalabioloogia nooremteadur Laur Tammeorg.

Kas kalapüük võib olla midagi palju enamat kui lihtne kalalkäik? Uus luksus on see, kui keegi teine teeb keerulise osa sinu eest ära.