Anekdoote kaladest ja kalameestest

Naine on voodis oma armukesega, kes juhtus olema tema mehe parim sõber. Nad armatsesid mitu tundi ja hiljem, kui nad lihtsalt voodis pikutasid, helises telefon. Kuna nad olid naise juures, vastas tema. Armuke vaatas naist ja kuulas, kuuldes ainult osa naise jutuajamisest.

„Halloo? Aa, tere. Tore, et helistasid. Tõsi või? Suurepärane. Mul on sinu pärast hea meel. See on ju fantastiline. Tänan, okei. Bai-bai.“

Naine pani toru ära ja armuke küsis:

„Ei. Ma olen tavaline pensionär.“

*

Liikluspolitseinik peatab auto, milles roolis on mõnusasti purjus kalamees. Mees tuleb autost välja ja teatab nukralt:

„No nii, vahele jäin!“

„Aga veame viie tonni peale kihla, et ei jäänud?“ teeb politseinik ettepaneku.

*

Vestlevad kaks kalameest.

„Kas su naine enam ei kipu talvel koos sinuga kalale?“

„Enam mitte.“

„Mis siis juhtus?“

„Ma ütlesin talle, et naised võetakse talvel ainult selleks kalale kaasa, et nad oma suus meeste vihmausse soojendaksid!“

*

„Tere! Kuidas tervis on?“

„Ah, ära parem räägigi! Juba teist nädalat ei näki!“

*

„Härra, te vaatate juba kolm tundi pealt, kuidas ma kalastan. Miks te ise ei püüa?“ tunneb kalamees huvi.

„Mul pole selleks kahjuks aega ja kannatust,“ selgitab pealtvaataja.

*

„Kas sa tõesti usud oma mehe juttu, et ta käib igal pühapäeval järvel kalal?“

„Usun küll!“

„Aga miks sa arvad, et ta sind hoopis ei peta?“

„Seepärast, et ta tuleb iga kord tagasi tühjade kätega!“

*

„Mulle meeldib istuda õngega järve kaldal,“ räägib puhkaja külaelanikule. „Kui mulle satuvad väikesed kalad, viskan ma nad vette tagasi – kasvagu veel.“

„Ja mis te suurtega teete?“

„No need ma panen koorepurki.“

*

Isa ja poeg läksid kalale. Ilm oli ilus. Istuvad tunni, istuvad teisegi, aga kala ei näkka. Isa otsustab veel kord kasutada söötmist ja ütleb pojale:

„Poiss, anna palun see leib, mis kaasa sai võetud, ma viskan kaladele peibutust!“

„Isa, ma tahtsin nii väga süüa, ja sõin leiva ära!“’

„No mis seal ikka. Aga see õlikook on sul ehk ikka käeulatuses. Viska see mulle!“

„Isa, mul oli nii suur nälg, et ma sõin ka selle õlikoogi ära!“

„Ah nii. Ma keetsin kalasöödaks ilma suhkru ja soolata kruubiputru. Ulata siis vähemalt seegi.“

„Isa, ma sõin ka selle kruubipudru ära, sest tahtsin nii väga süüa!“

„Olgu, poja, pagan võtku seda tänast kalalkäiku. Söö need ülejäänud vihmaussid ka ära ja läheme siis koju!“

*

Kollanokk kalal.

„Mida see tähendab, naabrimees? Näete, mu õngekork vajub kogu aeg vee alla.“

„Istu rahulikult! See on lihtsalt üks praakujuk.“