Kui ahven suurt lanti ei võta: balanssiir ja ultra light
Selleks, et ilusat kala saada, ei pea ilmtingimata püüdma suurte põiklantidega – eriti kevade poole, kui ahvenad suurt peibutist enam meelsasti võtta ei tahagi. Loe sellest loost, kuidas niisugusel juhul käituda.
Kunagi pikki aastad tagasi jõudsin balanssiiriga püügi juurde just läbi väikeste lantide ning panen need meelsasti otsa ka tänasel päeval. Saagiks on esmajoones ahven, sageli tuleb otsa ka haugi. Olen veendunud, et reegel „mida väiksem lant, seda rohkem võtte“ kehtib ka talvisel püügil balanssiiriga. Minu püügistiili võib nimetada talviseks ultra lightiks – analoogia suvise UL-spinninguga on teatavate sarnaste joonte tõttu täiesti olemas.
Seotud lood
Kalamees, kes on otsustanud põiklandiga püüdma hakata, võib valikut tehes lihtsasti segadusse sattuda – pakutav on väga mitmekesine nii mudelite, suuruste, kui ka värvivaliku poolest. Kuidas põiklandiga püüda ja milliseid lante kasutada? Järgnevas loos antakse lugejatele ülevaate selle püügiviisi iseärasustest.
Loo teises osas vaatleme varustusega seotud küsimusi ning räägime olulisimast püügi elemendist ehk põiklandi mängitamisest.
Talve alguses on haugipüük põiklandiga enamasti edukas tegevus. Püüki maksab alustada eeskätt väikestest veekogudest ning keskenduda nendele veekogu osadele, mida hilissuvel kattis tihe taimevaip. Selles loos räägimegi, kuidas põiklandiga veetaimede vahelt püüda.
Meelitame passiivse kala lanti võtma
Järgnevalt toome sinuni lühikese kokkuvõtte 2026. aasta talipüügi hooaja alguses Peipsi järvel põiklandiga ahvenat jahtides tehtud tähelepanekutest. Märkmed tuginevad ekraanivaatlustele.
Uue KIA Sportage 4x4 Hybridi sain proovisõiduks seekord veidi pikemaks ajaks ning sissejuhatuseks põrutasin sellega kohe Pärnusse kalale. Mis oli selles autos head ja millised olid vead saab teada, kui lugeda läbi järgnev lugu.
Enimloetud
2
Nipid ja nõksud
Viimased lood
Kalakohad
Seadus
Enim kalastuskaarte osteti nakkevõrguga püügiks, sügiseseks lõhepüügiks jõgedes ja looduskaitsealadele
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele