Kalapüük põiklandi ehk balanssiiriga: suurused, värvid ja nõuded landile
Kalamees, kes on otsustanud põiklandiga püüdma hakata, võib valikut tehes lihtsasti segadusse sattuda – pakutav on väga mitmekesine nii mudelite, suuruste, kui ka värvivaliku poolest. Kuidas põiklandiga püüda ja milliseid lante kasutada? Järgnevas loos antakse lugejatele ülevaate selle püügiviisi iseärasustest.
Seotud lood
Sonarivaatlused paljastavad mõndagi ahvena käitumisest
Kolmkant, põiklant, stinger, Jak või hoopis midagi muud? Milline lant on kõige parem kala otsimiseks, kiireks püügiks või passiivse kala meelitamiseks? Kalastaja kogus sonarivaatluste tulemusi ning proovis need süstematiseerida ning lühidalt, spikri kujul kokku võtta. Loodetavasti on sellest infost sulle talvisel Peipsil abi.
Meelitame passiivse kala lanti võtma
Järgnevalt toome sinuni lühikese kokkuvõtte 2026. aasta talipüügi hooaja alguses Peipsi järvel põiklandiga ahvenat jahtides tehtud tähelepanekutest. Märkmed tuginevad ekraanivaatlustele.
Annan mõned näpunäited, millest võiks olla kasu Peipsile sikupüügile minnes.
Talve alguses on haugipüük põiklandiga enamasti edukas tegevus. Püüki maksab alustada eeskätt väikestest veekogudest ning keskenduda nendele veekogu osadele, mida hilissuvel kattis tihe taimevaip. Selles loos räägimegi, kuidas põiklandiga veetaimede vahelt püüda.
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.
Enimloetud
Viimased lood
Anna oma hääl ja saad kingituseks Kalastaja tellimuse!
Kalakohad
Praktiku nõuandeid, kuidas sügisesel Peipsil ahvenat otsida ja püüda
Seadus
Valgustame tagamaid: kuidas läks nii, et harrastajad said püügikeelu, aga kutselised mitte?
2026. aastal väljastatakse lõhe- ja meriforelli püügiks kalastuskaarte vaid veekogupõhiselt
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele