Lühispikker sobivaima landi valimiseks talvisel Peipsil
Kolmkant, põiklant, stinger, Jak või hoopis midagi muud? Milline lant on kõige parem kala otsimiseks, kiireks püügiks või passiivse kala meelitamiseks? Kalastaja kogus sonarivaatluste tulemusi ning proovis need süstematiseerida ning lühidalt, spikri kujul kokku võtta. Loodetavasti on sellest infost sulle talvisel Peipsil abi.
Valdav osa kalamehi püüab Peipsi jääl pea kogu püügiaja oma lemmiklandiga. Mõni mees usaldab pimesi rasket ja robustset, kiiret püüki võimaldavat kolmkantsikut ning muud otsa ei panegi. Teine püüab eranditult põiklantidega ja kolmas kasutab peamiselt stingereid. Üht ja ainust „parimat“ lanti ei ole mõistagi olemas, kuid mõningaid üldistusi lantide kasutamise kohta julgeb Kalastaja sonarivaatlustest lähtuvalt teha.
Seotud lood
Meelitame passiivse kala lanti võtma
Järgnevalt toome sinuni lühikese kokkuvõtte 2026. aasta talipüügi hooaja alguses Peipsi järvel põiklandiga ahvenat jahtides tehtud tähelepanekutest. Märkmed tuginevad ekraanivaatlustele.
Ismete ehk talvine Skandinaavia unnaõng võimaldab jääpüügil suurte kaladega heidelda ridva abil. Loe sellest loost, millega täpselt tegemist, milliseid võimalusi see kalamehele pakub ning kuidas sellega püütakse.
Talvine Pärnu jõgi on saanud Peipsi kõrval teiseks suureks kalameeste tõmbekeskuseks. Selles loos vaatame, millega ja kuidas Pärnu jõe alamjooksult ahvenat püüda ning mis nipiga triibud lõputuna näiva valge kala massi vahelt üles leida.
Ahvenapüük sikuga Peipsi jäält on üks atraktiivsemaid ja põnevamaid püügiviise, mis sobib hästi nendele kalameestele, kellele meeldib aktiivne kalapüük. Paljudele, kes on kas või kordki sattunud talvel ahvena aktiivse võtu peale, on talipüügipisik igavesti verre jäänud. Selles loos on pandud kirja mõned nipid ja tähelepanekud talviselt Peipsi-püügist, mis on autoril kümnete aastatega kogunenud. Lugu ilmus esmakordselt Kalastajas nr 34.
Uue KIA Sportage 4x4 Hybridi sain proovisõiduks seekord veidi pikemaks ajaks ning sissejuhatuseks põrutasin sellega kohe Pärnusse kalale. Mis oli selles autos head ja millised olid vead saab teada, kui lugeda läbi järgnev lugu.
Enimloetud
Viimased lood
Baer-Babinet’ seadus ja selle mõju jõgede sängidele
Kalakohad
Meelitame passiivse kala lanti võtma
Seadus
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele