Uskumatult võimekas KIA Sportage 4x4 Hybrid

namus autoajakirjanikest kirjutab uute autode puhul sõidumugavusest ja kõiksugu uue ajastu nutividinatest, mis uutele autodele külge on poogitud. Mina teen seekord erandi ja jätan nutilahendused suurema tähelepanuta – esiteks ei jaga ma nendest suurt midagi ega mõista neid ka hinnata, teiseks on need enamikel uutel autodel üsna sarnased. Seetõttu keskendun järgnevas loos rohkem KIA sõidu- ja kasutusomadustele.

Esimese asjana mootorist, õigemini mootoritest ehk kokkuvõtlikult jõuallikast. Sportage 4x4 Hybridi jõuallikas on uskumatult võimas ning jaksab lisaks väledale linnasõidule koos 1,5-tonnise täismassiga haagisega muretult maanteel ka möödasõite sooritada. Kõnealune auto tarbib kütusena bensiini ning on varustatud 1,6-liitrise sisepõlemismootoriga, mille võimsus on 132,4 kW, ning elektrimootoriga, mille võimsus on 24,5 kW. Elektrimootorit toidab akupank, mida omakorda laeb autol olev sisepõlemismootor ehk tegu ei ole vooluvõrgust laetava pistikhübriidiga. Tehnilistest andmetest akupanga mahtuvust ja tööpinget otseselt välja ei loe, aga see ei oma ka tähtsust, sest kombineeritud jõuallikate süsteem töötab laitmatult ja väga bensiinisäästlikult.

Eriti hästi tuleb bensiinisäästlikkus esile maksimaalselt lubatud 1,5-tonnise täismassiga haagise vedamisel. Ilma haagiseta (ehk kalamehe arusaama kohaselt tühjalt) sõites on tootja lubanud kõnealuse auto keskmiseks kütusekuluks 6,4 liitrit, mis on 2285-kilose täismassiga sõiduki kohta väga hea näitaja ning millega auto reaalses elus oma kogemusele toetudes ka uhkelt välja tuleb. 1500 kg-se täismassiga haagisega, millel oli mootorpaat Cursus 550 koos kõigi kellade ja viledega, tuli Viimsist Pärnusse sõites keskmiseks kütusekuluks 11 liitrit 100 km kohta, mis on juba nii hea, et kipub murdma füüsikaseadusi. Mainin siinkohal ära, et bensiini tarbiva sisepõlemismootori maksimaalne teoreetiline kasutegur soojusenergiat mehaaniliseks energiaks muuta on umbes 34%. Oma igapäevaelus kasutan ma sama paadi ja treileri vedamiseks üht uuemapoolset 2,4-liitrise diislikütust tarbiva mootoriga kastiautot, mis tarbib samades tingimustes 14 liitrit diislikütust 100 km-le. Kuna ma kahtlustasin algul, et KIA armatuurlaual kuvatud kütusetarbimise näit võib reaalsest kütusekulust erineda, tegin sellise katse, et tankisin kütusepaagi ääreni täis, käisin Pärnus ära, tankisin paagi uuesti täis ja jagasin paaki mahtunud liitrid läbitud sadade kilomeetritega. Tulemus oli selgi korral täpselt 11 liitrit 100 km kohta.

Kiita tuleb ka KIA automaatkäigukasti või oleks jällegi õigem öelda – hübriidset transmissioonilahendust. Paljudel klassikalisel automaatkäigukastiga autodel on see häda, et kui suurem ja raskem haagis on sabas, kipub käigukast ühtlase maanteesõidu ajal pidevalt käike üles-alla vahetama, mis lisaks suuremale kütusekulule hakkab ka lihtsalt närvidele käima. KIA käiguvahetused ja muud kapoti alla jäävad toimetamised jäid vähemalt minule haagisega maanteel sõites hoomamatuks. Kui gaasipedaal möödasõidu ajal kiire liigutusega täiesti põhja vajutada, lööb välja Ameerika autodelt tuttav kickdown-efekt, kus auto võtab ennast kiireks spurdiks maksimaalselt kokku.

Kiire auto peab vajadusel ka kiiresti pidama saama. KIA pidurid saavad ise aru, kas haagis on sabas ja kui palju auto on koormatud ehk piduripedaalile tuleb vajutata sõltumata koormast samasuguse jõuga.

Ehkki proovisõiduautol olid all suured, 19-tollised veljed ja üsna madala profiiliga rehvid, sõitis auto nii haagisega kui ilma konkreetselt ja pehmelt. Kui tavaliselt olen harjunud, et raskema haagise vedamisel kipub auto tagaosa n-ö mängima ja seda on selgesti tunda, siis KIA sõitis suhteliselt sarnaselt igas olukorras. See tähendab, et uue KIA Sportage’i sabas võib vabalt haagist vedada ka niisugune juht, kel varasem haagisega sõitmise kogemus puudub. Päris ära unustada haagise olemasolu muidugi ei tohi, sest haagis ei tule auto järgi sama jälge pidi, vaid lõikab kurvidesse sisse.

Vedrustus toimis väga hästi ka kurvides, kus auto mõistliku sõidu puhul kreeni ei kaldunud. Vedrustuse kiituseks tuleb öelda ka seda, et see ei klobisenud, kolisenud ega teinud ühtegi muud kõrvalist häält, vaid täitis oma ülesanded täielikus vaikuses. KIA kliirens on 17 cm, mis võimaldab sõita nii leebemal maastikul kui Euroopa kiirteel. Tänu heale vedrustusele, mis lisaks mugavale sõidule ka autot tee küljes kinni hoiab, püsib KIA sõltumata ilmaoludest väga hästi teel.

Haagisega sõidu puhul on väga tähtsaks komponendiks auto külgedel olevad tahavaatepeeglid. KIA-l on need mõnusalt suured ja loomulikult soojendusega. Aga üks väga oluline ja esmapilgul märkamatuks jääv asi on nende juures veel, nimelt aerodünaamika. Kui enamike autode suured peeglid korjavad maanteelt soppa, mis ladestub peegliklaasile ning porise ilmaga tuleb neid pidevalt puhastada, siis KIA peeglid püsisid kogu Pärnu otsa praktiliselt puhtad.

Kui juba peeglisse vaatamiseks läks, siis mõne sõnaga ka juhikohast ja interjöörist. KIA pedaalid ja nende asetus on selline, et sõita saab ka suurte kalamehekummikutega. Kui auto on väljasuretatud (või on hübriidauto kohta õigem öelda, et väljalülitatud) olekus, on juhiiste nihutatud võimalikult taha. Kui aga autosse istuda ja see käima panna, liigub juhiiste automaatselt sõiduasendisse, mis tähendab, et lisaks kalamehesaabastes sõitmisele on võimalik seda teha ka paksudes riietes.

Auto laes on suur läbipaistev katuseluuk. Kui paljudel autodel saab luugile külma ilmaga seestpoolt katte peale tõmmata, siis KIA puhul pole see vajalik, sest luugist külma autosse ei kiirga. Laepolster on musta värvi ja see tähendab seda, et sellelt ei paista määrdumine välja. Istmed ja rool on ilusast, päris nahka meenutavast kunstnahast katetega. Kojamehed pühivad KIA esiklaasi laitmatult puhtaks, jätmata sinna ühtegi jälge. Tänu spetsiaalsetele laiadele uksetihenditele püsivad küljekarbid puhtad ehk kui autost väljudes sääremarjadega vastu küljekarpe puutuda, jäävad püksid puhtaks.

Kui auto käima panna, läheb see soojaks ehk saavutab kliimasüsteemile etteantud sisetemperatuuri mõne minutiga. Ainult bensiinimootor autot sellise kiirusega soojaks kütta ei suuda, mis tähendab, et soojendusele on suudetud välja mõelda mingi oma ja hästi toimiv süsteem.

Ja lõpetuseks veel üks positiivne tähelepanek. Viimasel kahel uuel autol, mille ma poest olen ostnud, on olnud kokkujooks valesti reguleeritud ning rool viltu peal. Üks neist kuulus lausa premium-klassi sõidukite hulka. KIA proovisõiduauto rool oli absoluutselt otse.

Et ühe auto juures kõik läbinisti positiivne oleks, pole ju võimalik – kindlasti peab leiduma ka midagi häirivat. Tõe huvides märgin siis ära, et ainus probleem tekkis mul paaditreileri haagisekonksu otsa saamisega. Auto lihtsalt keeldus konksuni tagurdamast, pani automaatselt pidurid peale ja jonnis nagu pirtsakas eesel. Õnneks oli treiler siledal pinnal ja ma jõudsin selle omal jõul seisva autoni liigutada. Ilmselt oleks saanud menüüst tagurdamisandurid, mis pidurid automaatselt enne kokkupõrget aktiveerisid, ka välja lülitada, aga kuidas seda teha, mina n-ö käigu pealt läbi ei hammustanud. Niisugust aega ja tahtmist aga, et hakata hommikupimeduses menüüsoppides kaevama, mul kalale minnes ei olnud.

Kokkuvõttes võin öelda, et uus KIA Sportage 4X4 Hybrid on üks paganama hea, võimekas ja ökonoomne auto, millega sobib sõita nii teatrisse, Euroopasse kui kalale.