Lõhe tabamine on iga kalamehe unistus!
01. detsembril lõppes lõhe püügikeeld jõgedes ning käes on aasta viimane võimalus meie kalade kuningas jõest kinni püüda.
Loe AI kokkuvõtet
Lõhe tõuseb meie jõgedesse väga erinevatel aegadel. Näiteks Narva jõel hakatakse teda püüdma juba pärast jaanipäeva, väiksemates jõgedes ja ojades aga sõltub tema tulek peamiselt veetemperatuurist ja -tasemest, tuule suunast ning tugevusest rannikul. Tavaliselt toimub see esimeste suuremate sügistormidega. Suurem hulk kala tuleb kudeplatside lähedusse aga oktoobris. Kõige aktiivsem kudeperiood jääb tavaliselt oktoobri lõppu ja novembri esimesse poolde ning sel ajal on jõgedes püük keelatud.
Seotud lood
Lõhe. Vähe on ridvamehi, keda see suur, tugev ja ilus kala külmaks jätab! Kes temaga varem kokku on puutunud, otsib võimalusi uuteks kohtumisteks. Need aga, kes meie jõgede hiiglase püügist ja võitlusest temaga ainult kuulnud, ootavad kannatamatult sügishooaja algust, et avaneks võimalus selle suursuguse kalaga rinda pista. Sügiseset lõhe- ja ka meriforellipüüki jõgedes järgnevas loos vaatlemegi.
Kes oli lõhekütt Karl Graudin, milles seisneb Graudini meetod lõhilaste püügil ja kuidas seda tänapäeval kasutada? Kas seda meetodit annab kasutada ka kudekeelu järgselt jõgedel lõhe ja meriforelli püüdmiseks?
Kuni kestab sügisene lõhepüügikeeld, on paras aeg end teoorias harida. Lõheputukad on ilmselt kõige laiem valdkond lendõngeputukate seas – nende sidumisest ning lõhepüügist lendõngega on kirjutatud lugematu arv artikleid, uurimusi ja raamatuid ning kindlasti kirjutatakse veel. Järgnevas keskendume Atlandi lõhele – sisuliselt võib siia liigitada ka Läänemere lõhe – ning vaatleme üldiseid nüansse, mida lõheputukate sidumise ja nendega püüdmise juures arvesse võtta.
Seekord jutuks tulevaid striimereid on võimalik siduda nii lihtsatena, et ära võtta pole sealt enam midagi. Kõige minimalistlikumas variandis võib kõnealune sööt koosneda vaid konksust ning tiivaks seotud kimbukesest karvast – midagi veel lihtsamat ning väiksema aja- ja materjalikuluga siduda ei annagi! Mis aga peamine – nendega püük võib olla vägagi edukas.
Sügisel – tavaliselt millalgi septembri teises pooles, kindlasti aga oktoobri alguses – hakkavad ahvenad sisevetel parvedesse kogunema ning alustavad aktiivset toitumist. Siis on õige aeg haarata nurgast kerge spinningukomplekt ning seada sammud vee äärde, et sügispäev triibusid püüdes lustlikult mööda saata.
Enimloetud
6
Nipid ja nõksud
Viimased lood
Kalakohad
Seadus
Väikelaeva kohustuslik varustus ei sõltu enam konstruktsioonikategooriast, vaid kaldast kaugenemisest
Eesti kalastusklubide liit ettepanekut ei toeta
Keskkond
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele