Tippkirbutajate nipid, mis muudavad jääpüügi tõhusamaks
Selles artiklis kirjutame asjadest, mida tasuks harrastuskalastajal sportlikust püügist üle võtta, et oma talvise kalapüügi tulemusi parandada.
Loe AI kokkuvõtet
Sportlik kirbutamine nõuab mitte ainult teadmisi kalade käitumisest, vaid ka suurt füüsilist aktiivsust, läbimõeldud taktikat ja spetsiaalse varustuse kasutamist. Erinevalt harrastuskalapüügist, kus peamine eesmärk on puhkus, protsessist saadav nauding ja toiduks sobiva suurusega kala püüdmine, on sportliku püügi kõige olulisem asi maksimaalne efektiivsus piiratud aja jooksul.
Seotud lood
Uus vaade vanale põhimõttele
Ajaloolise idee tänapäevane vormistus muudab kalapüügi lihtsamaks ja kiiremaks ning on funktsionaalne ja lollikindel.
Kirbutamine ei ole keeruline, ei nõua kallist erivarustust ega erilisi oskuseid. Kirbuõngega on võimalik talvel tabada enamikke meil esinevaid lepis- ja osasid röövkalu: särge, roosärge, nurgu, latikat, viidikat, turba, teibi, ahvenat, kiiska jt. Kõige atraktiivsem ja huvitavam nendest on ahvena kirbutamine ja sellest järgnevalt juttu tulebki.
Kalastaja käis koos mitmekordse Eesti meistri Jaan Grentsiga Peipsil ahvenat püüdmas. Kalaretk sai jäädvustatud videole, kus Grents räägib detailselt, kuidas ja millega tema Peipsil ahvenat püüab.
Kalamehed sattusid „ahvenate vanadekodusse“
28. veebruaril ja 1. märtsil Peipsi järve lõunaosas suurte ahvenate koondise avastanud kalastussõbrad said korraliku saagi. Suurim triibu kaalus 1,92 kilo.
Uue KIA Sportage 4x4 Hybridi sain proovisõiduks seekord veidi pikemaks ajaks ning sissejuhatuseks põrutasin sellega kohe Pärnusse kalale. Mis oli selles autos head ja millised olid vead saab teada, kui lugeda läbi järgnev lugu.
Enimloetud
1
Kalastusklubide Liit: minister Terras peab viivitamatult tegutsema
2
Legendaarse punaseküti kolmveerand sajandit kalavetel
Viimased lood
Kahekordne maailmameister räägib meie rannikumerre hästi sobivast landist
Kalastusklubide Liit: minister Terras peab viivitamatult tegutsema
Kalakohad
Seadus
Enim kalastuskaarte osteti nakkevõrguga püügiks, sügiseseks lõhepüügiks jõgedes ja looduskaitsealadele
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele