Kalastusraam muudab kirbutamise efektiivsemaks
Ajaloolise idee tänapäevane vormistus muudab kalapüügi lihtsamaks ja kiiremaks ning on funktsionaalne ja lollikindel.
Loe AI kokkuvõtet
Talipüük põhjamaades on alati mõnevõrra erinenud meie tavapärasest kalapüügist. Karm ilm, pikk jäähooaeg ja kalarikkad ning suurte kaladega veekogud on sundinud kalastajaid otsima võimalikult efektiivseid püügiviise. Just seetõttu kujunesid põhjamaa riikides juba ammu välja unikaalsed püügivahendid, millest paljud on jäänud peaaegu muutumatuks tänaseni.
Seotud lood
Kalastaja käis koos mitmekordse Eesti meistri Jaan Grentsiga Peipsil ahvenat püüdmas. Kalaretk sai jäädvustatud videole, kus Grents räägib detailselt, kuidas ja millega tema Peipsil ahvenat püüab.
Kirbutamine ei ole keeruline, ei nõua kallist erivarustust ega erilisi oskuseid. Kirbuõngega on võimalik talvel tabada enamikke meil esinevaid lepis- ja osasid röövkalu: särge, roosärge, nurgu, latikat, viidikat, turba, teibi, ahvenat, kiiska jt. Kõige atraktiivsem ja huvitavam nendest on ahvena kirbutamine ja sellest järgnevalt juttu tulebki.
Talvine kirbutamine on taskukohane ja mõnus viis veeta talvepäev looduses värske õhu käes. Vajaminev varustus ei maksa palju ja püük ei ole keeruline, kui kirbuõng on korralikult komplekteeritud ja püüdja ise midagi kapitaalselt valesti ei tee. Kuidas käib talvine kirbutamine ja mida meil selleks tarvis läheb, seda alljärgnevalt vaatlemegi.
Talvine kirbutamine on taskukohane ja mõnus viis veeta talvepäev looduses värske õhu käes. Järjeloo teises osas vaatleme, mida annab talvel konksu otsa panna, mis kala millise söödaga püüda ning millised mängitamisvõtted tuleks endale kindlasti selgeks teha. Samuti heidame pilgu abivahenditele, mida kirbutamise käigus tarvis läheb.
Uue KIA Sportage 4x4 Hybridi sain proovisõiduks seekord veidi pikemaks ajaks ning sissejuhatuseks põrutasin sellega kohe Pärnusse kalale. Mis oli selles autos head ja millised olid vead saab teada, kui lugeda läbi järgnev lugu.
Enimloetud
1
Meelitame passiivse kala lanti võtma
2
Viimased lood
Legendaarse punaseküti kolmveerand sajandit kalavetel
Kalakohad
Seadus
Enim kalastuskaarte osteti nakkevõrguga püügiks, sügiseseks lõhepüügiks jõgedes ja looduskaitsealadele
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele