Talvine haugipüük undadega: visadus viib sihile
Talvist unnapüüki peetakse sageli passiivseks tegevuseks, mille tulemus sõltub pigem vedamisest kui varustusest ja taktikast. Kuidas on lood tegelikult? Mida on vaja teada, et unnapüük poleks vaid igav passimine? Milline und on kõige parem? Neile ja mitmetele teistele talvist unnapüüki puudutavatele küsimustele järgnevas loos vastuseid otsimegi.
Seotud lood
Ismete ehk talvine Skandinaavia unnaõng võimaldab jääpüügil suurte kaladega heidelda ridva abil. Loe sellest loost, millega täpselt tegemist, milliseid võimalusi see kalamehele pakub ning kuidas sellega püütakse.
Lugeja küsimusele vastab Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika osakonna peaspetsialist Indrek Ambos.
Talvine kalapüük on põnev hobi, mis toob jää peale hulgaliselt erineva taseme ning taustaga kalastushuvilisi ning võimaldab veeta meeldivalt aega värskes õhus. Selles loos annab kogenud talikalastaja Georg Semenovski nõu neile, kes eeloleval talvel esmakordselt jääle plaanivad minna.
Kogenud kirbutaja nõuandeid algajale võistlushuvilisele
Talvised kalastusvõistlused on muutumas aina populaarsemaks. Millest alustada, kui tekib tahtmine enda püügioskuseid kaaskalastajatega võrrelda? Milline varustus on sobilik võistlustel osalemiseks? Mida peaks teadma võistlustaktika kohta? Jäähooaja ootuses on paslik need asjad üle vaadata.
Autojuhi jaoks peab hea linnamaastur suutma enamat kui lihtsalt äge välja näha. See peab olema piisavalt kompaktne, et linnatänavatel manööverdada, hea stabiilsusega lumistel ja libedatel teedel, ruumikas pere igapäevaeluks ning piisavalt kaasaegne, et muuta iga sõit mugavamaks.
Enimloetud
Nipid ja nõksud
Viimased lood
Anna oma hääl ja saad kingituseks Kalastaja tellimuse!
Kalakohad
Praktiku nõuandeid, kuidas sügisesel Peipsil ahvenat otsida ja püüda
Seadus
Valgustame tagamaid: kuidas läks nii, et harrastajad said püügikeelu, aga kutselised mitte?
2026. aastal väljastatakse lõhe- ja meriforelli püügiks kalastuskaarte vaid veekogupõhiselt
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele