Talivõistlused ei ole ainult karikad ja auhinnad!
Talvised kalastusvõistlused on muutumas aina populaarsemaks. Millest alustada, kui tekib tahtmine enda püügioskuseid kaaskalastajatega võrrelda? Milline varustus on sobilik võistlustel osalemiseks? Mida peaks teadma võistlustaktika kohta? Jäähooaja ootuses on paslik need asjad üle vaadata.
Loe AI kokkuvõtet
Talipüügivõistluseid toimub peaaegu igal nädalavahetusel alates kandva jää moodustumisest kuni kevadeni, mil jää on inimese kandmiseks juba liiga nõrk. Vaatamata sellele, et talivõistlustel on üsna palju osalejaid, ei ole paljud talvised püüdjad elus kordagi kalapüügis võistelnud. Selleks on mitmeid põhjuseid. Kellegi arvates puuduvad tal võistlustel osalemiseks vajalikud oskused, keegi aga peab väikeste kalade püüki piiratud sektoris, kus on päris palju rahvast, ebahuvitavaks ja igavaks. Kas see on ka tegelikult nii? Kas kalapüügis võistlemine on mõttetu tegevus, või on tegemist hoopis huvitava üritusega, kus algajad saavad omandada kogemusi ning sportlased keskenduda tulemusele? Nendele ja mitmetele teistele talvist võistlemist puudutavatele küsimustele proovingi järgnevalt vastata.
Seotud lood
Kui talv on soe ja jääd pole, haara tonkad ja mine püüa lutsu!
Kust ja millal hilissügisel ja jäävabal talvel lutsu püüda ning mida peaks kindlasti teadma, et see tegevus osutuks ka edukaks? Kas kuderändel oleva lutsu käitumises eksisteerib ka mingi loogika või on tähtis ainult vedamine? Georg Semenovski teab vastuseid.
2025. aasta talipüügi MM leidis aset USA-s Michigani osariigis asuval Tamaracki järvel. Selle 323 aakri ehk umbes 130 hektari või 1,3 ruutkilomeetri suuruse järve peamised püügikalad on bluegill (eesti keeles tuntud ka kui sinilõpuseline päikeseahven), yellow perch (meie ahvena lähisugulane) ja crappie (päikesekalalaste hulka kuuluv ja Ameerikas kõrgelt hinnatud sportkala).
Minu talvise vimmapüügi kogemused pärinevad kahelt jõelt, Kasarilt ja Pärnult. Erinevalt enamikest vimmapüüdjatest kasutan mina püügivahendina kirbuõnge ning taktikaks on kala aktiivne otsimine, mitte ühes ja samas kohas ootamine. Kuidas, millal ja kus püük täpselt käib, sellest allpool juttu tulebki.
Talvel on kalade ainevahetus tänu madalale veetemperatuurile väga aeglane ja nad ei toitu nii aktiivselt nagu soojas vees. Seetõttu tuleb siis kasutada teistsugust peibutussööta ja söötmistaktikat kui suvel. Allpool tulebki juttu talvisest särje- ja latikapüügist kirbuõngega eeskätt püügikoha valiku, kala otsimise ja tulemusliku püügitaktika leidmise kontekstis. Samuti toon välja mõningad söödaretseptid, mis on minul võistlustel ja tavapüügil häid tulemusi toonud.
Uue KIA Sportage 4x4 Hybridi sain proovisõiduks seekord veidi pikemaks ajaks ning sissejuhatuseks põrutasin sellega kohe Pärnusse kalale. Mis oli selles autos head ja millised olid vead, saab teada, kui lugeda läbi järgnev lugu.
Enimloetud
Nipid ja nõksud
Lisatud fotod, püügisituatsioonide kirjeldused ja taktikasoovitused
Viimased lood
Kogenud kirbutaja nõuandeid algajale võistlushuvilisele
Kalakohad
Kogenud kirbutaja nõuandeid algajale võistlushuvilisele
Seadus
Väikelaeva kohustuslik varustus ei sõltu enam konstruktsioonikategooriast, vaid kaldast kaugenemisest
Keskkond
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele