Talvine vimmapüük kirbuõngega: peened tamiilid ja suured kalad
Minu talvise vimmapüügi kogemused pärinevad kahelt jõelt, Kasarilt ja Pärnult. Erinevalt enamikest vimmapüüdjatest kasutan mina püügivahendina kirbuõnge ning taktikaks on kala aktiivne otsimine, mitte ühes ja samas kohas ootamine. Kuidas, millal ja kus püük täpselt käib, sellest allpool juttu tulebki.
Seotud lood
Sindi paisu lammutamine on toonud Pärnu jõe keskjooksule uue kala - vimma. Kuidas teda sealt püüda?
Vahel trehvab kesktalviste kehvavõitu võtuga päevade sekka ka eredalt meelde jääviad hetki...
Mis on mis kirpude maailmas? Milline on hea ja milline kehv kirp? Kas erkpunaseks värvitud kirp on parem kui lihtsalt hõbedane või kuldne? kas kirbu asend tamiilil mõjutab kuidagi kalade haakumist?
Autojuhi jaoks peab hea linnamaastur suutma enamat kui lihtsalt äge välja näha. See peab olema piisavalt kompaktne, et linnatänavatel manööverdada, hea stabiilsusega lumistel ja libedatel teedel, ruumikas pere igapäevaeluks ning piisavalt kaasaegne, et muuta iga sõit mugavamaks.
Enimloetud
Nipid ja nõksud
Viimased lood
Kuidas Francois Lucarini 1970ndate keskel pöörlevale landile hääle andis
Liivi lahe kvoot suureneb 11%
Kalakohad
Praktiku nõuandeid, kuidas sügisesel Peipsil ahvenat otsida ja püüda
Seadus
Valgustame tagamaid: kuidas läks nii, et harrastajad said püügikeelu, aga kutselised mitte?
2026. aastal väljastatakse lõhe- ja meriforelli püügiks kalastuskaarte vaid veekogupõhiselt
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele