Vahel trehvab kesktalviste kehvavõitu võtuga päevade sekka ka eredalt meelde jääviad hetki...
Jaanuar ja veebruar kuni vabariigi aastapäevani on kapriisne aeg, mil kalade võtuaeg on lühike ja sellele peale sattumine oluliselt raskem kui varakevadiste jääpüükide ajal. Sellest hoolimata on neil külmadel ja lühikestel päevadel oma võlu, eriti kui satub olema tõesti hea päev. Kõige selle eelduseks on muidugi jää olemasolu, mida viimastel talvedel on jagatud vaid näpuotsaga. Mina kasutan nimetatud aega sageli Kasari jõel vimbade otsimiseks ja vahel trehvab kehva võtuga päevade sekka ka meeldejäävamaid hetki.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Öeldakse, et juhus olla pime. Kalajumala puudutusest sündinud juhtumised muudavad kalaretked meeldejäävaks.
Kevade üks ägedamaid püüke on kiirevoolulistel jõelõikudel lihtkäsiõngega matsakate vimbade ja sillerdavate särgede meelitamine. Tegevus on aktiivne ja põnev ning pakub hasarti tundideks.
Suured kalad tulevad jääle läbi meeskonnatöö.
Sügisel – tavaliselt millalgi septembri teises pooles, kindlasti aga oktoobri alguses – hakkavad ahvenad sisevetel parvedesse kogunema ning alustavad aktiivset toitumist. Siis on õige aeg haarata nurgast kerge spinningukomplekt ning seada sammud vee äärde, et sügispäev triibusid püüdes lustlikult mööda saata.