Kalastaja Kalaradar nr 6: jõeforelli püük liitsiga
Liitsiga jõeforelli püüdmas: kahe mehe poole sajandi pikkune kogemus ühes loos.
Kui on üks kala, mille kohta räägitakse rohkem legende kui ühegi teise kohta, siis on see jõeforell. Räägitakse salajõgedest, peidetud lõikudest, imepeibutistest ja üksikutest väljavalitutest, kes oskavad suuri kalu järjepidevalt püüda. Kalaradari podcastis lükkavad kogenud jõeforellikütid Tõnu Väät ja Sven Martoja suure osa neist müütidest ümber. Kahe mehe peale enam kui pool sajandit jõeforelli püüdmise kogemust ütleb hoopis muud: edu alus ei ole salakoht, vaid oskus jõge lugeda, palju liikuda ja õigel ajal õiges kohas olla. Viimastel aastatel on Martoja ja Väädi arsenalis üha tähtsamaks muutunud üks peibutis, mille nimi paneb paljud spinningumehed kulmu kergitama – liits.
Kui jutt läheb Eesti jõeforellile, tekivad üsna kiiresti kaks leeri. Ühed usuvad, et häid jõgesid teavad vaid vähesed väljavalitud. Teised arvavad, et kala leiab igaüks, kes on valmis piisavalt palju aega veekogude ääres veetma. Kalastaja.ee podcastis rääkisid kogenud forellikütid Sven Martoja ja Tõnu Väät, miks nemad kindlalt teise leeri kuuluvad, kuidas nad uusi jõgesid avastavad ning mismoodi täpselt forelli püüavad.
Nende hinnangul ei peitu edu mitte salajases informatsioonis, vaid töös, uudishimus ja veekogu tundmaõppimises.
Kuula saadet siit:
Kui soovid, et uuriksime oma podcastis mõnd just sinule huvi pakkuvat teemat või küsimust, siis kirjuta meile aadressil [email protected].
Seotud lood
Enimloetud
5
Viimased lood
Kalakohad
Seadus
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele