Kas rullilook tuleks sulgeda käega või vändaga? Uurime kalameeste igavest vaidlust

Küttidest-korilastest Norra põlisasukad tegelesid püsiva toiduallika loomise ja arendamisega aastasadu ja -tuhandeid enne põllumajanduse kasutuselevõttu, selgub Oslo ülikooli uuringust. Iidsed norrakad asustasid ühte mägijärve forelle, et neid sealt siis kalalõksude abil toiduks püüda.

Jaapanlased, kes on teadagi kalapüügivarustuse ja -tehnikate osas erakordselt innovaatilised, on leiutanud ühe peibutise ja püügitaktika, mis võiks päris hästi sobida ka meie vetesse.

Mõnel viimasel aastal laialdaselt levinud live-tehnoloogia on toonud kohapüügis kaasa mõningase revolutsiooni. Selles loos käsitleme viit kohakala käitumisega seotud avastust.

Nanojigiga püügil võib kümnendik PE-numbris muuta rohkem, kui esmapilgul arvata oskaks. Veidi pehmem nöör, ümaram profiil või pikem heide võivad otsustada, kas poolegrammine rakendus jõuab soovitud kaugusele, kas õrn ahvena võtt kandub ritva hoidva käeni ning kui kaua peab nöör vastu kivide, teokarpide ja sadade visete kulutavale mõjule.

Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.