Kalastaja suitsukalakool: kõige parem on suitsutada paarikiloseid karpkalu
Karp, kes on elanud puhtas vees ja hästi toitunud, on maitsev kala ning selle valmistamiseks on mitmeid erinevaid viise. Klassikaliseks retseptiks loetakse puuviljade ja maitsetaimedega täidetult ahjus küpsetamist, ent väiksemate isendite puhul tasub alternatiivina kaaluda ka tervena (s.t mitte selja poolt lahti lõigatuna) suitsutamist.
Suitsutamiseks sobivad kõige paremini kuni kolmekilosed karpkalad, suurematega tekib mingist hetkest see häda, et nad ei mahu enam suitsuahju ära. Lisaks on suure karpkala puhastamine mitmes mõttes sarnane seatapule – kõiksugust sodi, mis kala kõhust välja tuleb, on kilode kaupa ning lõpptulemuseks on selline kogus liha, mida keegi mõistliku aja jooksul ära süüa ei jaksa. Suurt karpi tuleb säilitamiseks hakata tükeldama, aga jällegi – tavalise noaga seda teha ei saa, sest luid noaga läbi ei lõika, ning appi tuleb võtta saag. On seda jama tarvis? Laske suured karbid südamerahuga tagasi ja võtke söögiks pisemaid, kui isu tuleb.
Seotud lood
Sügis on aasta parim aeg ahvenapüügiks ja mida selle kalakuhjaga ikka muud teha, kui suitsust läbi lasta. Suitsutamiseks sobivad kõige paremini 100–200-grammised ahvenad, aga midagi ei juhtu ka siis, kui kalad on teist mõõtu.
Kui räim on rannas, saab osav püüdja paari tunniga Tallinna lahe äärde jäävalt sadamakailt oma viis kilo kätte. Esimestel kordadel saab see soolatud, praetud, marineeritud või kuivatatud. Järgmistel päevadel saavad oma osa ka sugulased ja naabrid. Edasi oleks tore räimi ka töö juurde kolleegidele viia, aga toorelt neid viia ei saa ja võõrastele puhastada ning praadida kah hästi ei viitsi. Tuleb leida moodus, kuidas saaks korraga ja lihtsalt maitsvaks palju räime. Siin tulebki appi suitsutamine.
Pea kõik kalamehed on naasnud kalaretkelt ämbritäie erinevatest liikidest ja erinevas suuruses kaladega ning avastanud end olukorrast, kus nagu ei oskagi saagiga miskit tarka peale hakata. Õigupoolest ju oskaks kah, aga see oleks võrdlemisi tüütu ja aeganõudev – särjed tuleks soolata ja hiljem kuivama riputada, ahvenad fileeks lõigata ja ära praadida, haug kotletistada, angerjas purki marineerida ning väikesed latikalipsud roosipõõsa alla väetiseks kaevata. Just sellises seisus olin ma ühel ilusal päeval, kui olin semudega nädalavahetuse Võrtsjärvel maha kalastanud.
Hanno Kask kirjutab, kuidas suitsutada lesta nii, et tulemus untsu ei läheks.
Eesti rannajoon ja siseveekogud pakuvad lõputult avastamisrõõmu. Ära lase isikliku tehnika puudumise tõttu võimalust käest. Oled sa kogenud kalamees, kes otsib uusi püügikohti, või soovid lihtsalt perega päikeselist nädalavahetust nautida – 1paadirent.ee ja 1matkaautorent.ee pakuvad sulle võtit vabadusse.
Enimloetud
6
Ülipõhjalik kogemuslugu sellest, kuidas landiga merest pirakaid säinaid saada
Viimased lood
Lisatud mahukas võitja kommentaar!
Kalakohad
Seadus
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele