Pöörlevad landid jõeforellipüügil: kuidas rohkem kalu võtma meelitada
Pöörlevat lanti peetakse sageli algaja spinningumehe esimeseks valikuks, kuid kogenud forellipüüdjad teavad, et õigetes oludes võib see olla üks tõhusamaid relvi. Kevadine suurvesi, suvine ühepäevikute lend ja hilissuvised madalad ja taimi täis kasvanud veed nõuavad kõik erinevat lähenemist. Millal tasub pöörlev lant otsa siduda ja miks reageerib forell mõnikord just selle vibratsioonile? Käime läbi kogu hooaja ning vaatame, millal ja kuidas pöörlevast landist maksimum võtta.
Mina sain oma esimesed spinningukalad kunagi just pöörlevate lantidega ja ka esimene kilone täpiline tuli pöörleva peale. Siiski olen viimastel aastatel nendega vähem püüdnud, osaliselt tulenevalt püütavate jõgede iseloomust, osaliselt (võib-olla ekslikust) arvamusest, et suuremat jõeforelli on tõenäolisem ära petta vobleriga. Seetõttu rõhutan, et järgnev ülevaade põhineb vaid minu kogemustel ja järeldustel. Algajale kalamehele peaks informatsiooni ja mõtteainet siiski veidi jätkuma, kogenud kalamees aga saab järgnevat võrrelda oma tähelepanekutega.
Seotud lood
Kui oled kunagi forelli püüdnud, oled saanud osa millestki erilisest. Kuid kas tead, millistes tingimustes see kala ellu jääb ja mis teda ohustab? Jõeforelli elu on pidev võitlus sobiva elupaiga ja toidu nimel. Kalateadlase pilk viib sind sügavamale selle kauni kala maailma.
Kui on üks kala, mille kohta räägitakse rohkem legende kui ühegi teise kohta, siis on see jõeforell. Räägitakse salajõgedest, peidetud lõikudest, imepeibutistest ja üksikutest väljavalitutest, kes oskavad suuri kalu järjepidevalt püüda. Selles artiklis lükkavad kogenud jõeforellikütid Tõnu Väät ja Sven Martoja suure osa neist müütidest ümber.
Põgus pilguheit legendaarse forelliküti Robert Allpere lantidele ja püügivõtetele
Käesolevas kirjatükis on kokku võetud need forellipüügi võtted ja vigurid, mis on aastakümnete jooksul mällu talletatud ja praktikas rakendatud niihästi kunagise legendaarse forelliküti Robert Allpere kui ka käesolevate ridade autori poolt.
Hakkasin jõeforelli püügiga tegelema 2025. aasta kevadel. Pärast esimeste kalade tabamist oli selge, et see püük mulle ääretult meeldib ning hakkab kohapüügi arvelt aega nõudma. Uusi jõgesid avastades nägin ikka ja jälle, et enamiku puhul saaks kajakiga palju rohkemates kohtades püüda kui jalgsi. Nii hakkaski mõte kajaki soetamise suunas liikuma ning alustasin otsinguid.
Kas kalapüük võib olla midagi palju enamat kui lihtne kalalkäik? Uus luksus on see, kui keegi teine teeb keerulise osa sinu eest ära.
Enimloetud
5
Viimased lood
Kalakohad
Seadus
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele