Unustatud landid ja tehnikad, mis panid võtma ka kõige kavalamad jõeforellid
Käesolevas kirjatükis on kokku võetud need forellipüügi võtted ja vigurid, mis on aastakümnete jooksul mällu talletatud ja praktikas rakendatud niihästi kunagise legendaarse forelliküti Robert Allpere kui ka käesolevate ridade autori poolt.
Seotud lood
Kalle Kroon meenutab oma õpetajat ja kalastuskaaslast forellivetel Robert Allperet.
Robert Allpere (1911–1994, kuni 1935 Alber) oli Eesti tuntumaid forellikütte, forellipüügi teoreetikuid ning kalakaitsjaid.
Rein Zeemann oli pikima staažiga klubijuht Eestis, kes alustas 1969. aastal VSÜ Kalev Paide kalaspordiklubi esimehena ning lõpetas Järvamaa kalastajate klubi eesotsas. Vana ja elukogenud kalamehe mõtetest on nii mõndagi kõrva taha panna ka tänapäeval. Lugu ilmus esmakordselt Kalastajas nr 90, Rein Zeemann lahkus taevastele kalavetele detsembris 2024.
Öine jõeforellipüük erineb päevasest õige mitmete momentide poolest. Neist olulisim on vast see, et öösel on oma varjepaikadest väljas ka suured ja väga suured jõeforellid, kes suvel muul ajal eriti ei toitugi, ning söövad üsna aplalt kõike, mis liigub. Seetõttu pakub ööpüük võimalust tabada niisuguseid trofeekalu, kelle nägemisest päeval võib vaid unistada.
Kas kalapüük võib olla midagi palju enamat kui lihtne kalalkäik? Uus luksus on see, kui keegi teine teeb keerulise osa sinu eest ära.
Enimloetud
1
Nipid ja nõksud
Lisatud fotod, püügisituatsioonide kirjeldused ja taktikasoovitused
Viimased lood
Kui soovid rohkem teada sügiseseks lõhepüügiks sobivatest putukatest, on see lugu just sulle!
Kalakohad
Kus passivad kõige suuremad ahvenad ja kuidas neid kätte saada?
Kui sinu noad pärast terituspulga kasutamist korralikult teravaks ei lähe, loe läbi see lugu!
Kas suurema sammuga sõukruvi paneb paadi kiiremini liikuma või lõhub mootori?
Seadus
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele