Legendaarseid kalamehi: Robert Allpere eelistas forelli püüda öösel
Robert Allpere (1911–1994, kuni 1935 Alber) oli Eesti tuntumaid forellikütte, forellipüügi teoreetikuid ning kalakaitsjaid.
Allpere sündis Narvas, õppis 1930ndatel aastatel Tartu Ülikoolis matemaatikat ning kuulus üliõpilasseltsi „Veljesto“. Selle liikmeteks olid ka mitmeid Eesti tuntuimad kirjanikud ja luuletajad, mistõttu tema teadmised kirjanduses ja kunstis kujunesid märkimisväärseteks. Saksa okupatsiooni ajal osales ta põrandaaluses vastupanuliikumises, aidates Saksa kutsealuseid mehi Soome. Sõjajärgse elu veetis ta Paides ning rööbiti pedagoogitööga tegeles ka poksi, lauatennise ja kalapüügiga, spetsialiseerudes jõeforellipüügile eeskätt Järvamaal Põltsamaa vesikonna jõgede ülemjooksudel.
Seotud lood
Metallitööstur Karl Graudin (sünd 1881, surmaaeg teadmata) oli 1930ndatel aastatel advokaat August Möldri kõrval teine tuntum lõhepüüdja Tallinnas.
Eesti maalikunstnike seas oli tuntumaid kalamehi Elmar Kits (1913–1972).
Tartus sündinud Karl Ehrmann (1905–1975, alates 1937 Eerme) oli 1920.–1930. aastate Võru tuntumaid kalameestest kirjamehi. Meie kalandusalasesse ilukirjanduslikku kirjasõnasse on ta end jäädvustanud suurepärase sõnameistrina, kellele võrdset on raske leida.
Klassikalise filoloogi ja Tartu Ülikooli õppejõu Ülo Torpatsi (1920–1988) näol oli tegu mitte ainult Lõuna-Eesti ühe osavama sõjajärgse aja forellipüüdjaga, vaid ühtlasi ka ühe suurema forellijõgede eest hoolt kandjaga.
Sügisel – tavaliselt millalgi septembri teises pooles, kindlasti aga oktoobri alguses – hakkavad ahvenad sisevetel parvedesse kogunema ning alustavad aktiivset toitumist. Siis on õige aeg haarata nurgast kerge spinningukomplekt ning seada sammud vee äärde, et sügispäev triibusid püüdes lustlikult mööda saata.
Enimloetud
Viimased lood
Kalakohad
Ülipõhjalik kogemuslugu kohapüügiga alustavale kalamehele!
Seadus
Väikelaeva kohustuslik varustus ei sõltu enam konstruktsioonikategooriast, vaid kaldast kaugenemisest
Eesti kalastusklubide liit ettepanekut ei toeta
Keskkond
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele