Uus ogaliku liik tekkis vaid 12 000 aastaga

Värsked Põhjamaade toitumisjuhised võtavad samaaegselt arvesse nii sööja (inimese) kui ka elukeskkonna (planeedi) tervise. Teadlased soovitavad tarbida vähem liha ja lisatud suhkruid, kuid rohkem kala, köögivilju, täisteratooteid ja madala kalorsusega piimatooteid. Nii elad kauem ja säästad planeeti!

On hästi teada, et Läänemere lõunaosas on mitmetesse piirkondadesse uputatud nii Teise maailmasõja aegseid keemiarelvi kui ka laskemoona ja lõhkeaineid. Relvadest lekkivates toksilistes kemikaalides nähakse potentsiaalselt katastroofilist ohtu nii inimesele kui merekeskkonnale. Piltlikult öeldes oodatakse värisevi käsi, et millal see pauk käib. Tuleb välja, et osal mereelustikust pole ohtlikest kemikaalidest aga sooja ega külma.

Praegust ajaperioodi nimetatakse loodusteadustes antropotseeniks – see on periood, kus keskkonnale on kõikidest mõjudest tugevaim just inimmõju. Kuidas mõjutab muutuv kliima ja inimmõju Läänemerd? Huljuti avaldatud Saksa–Eesti ühisuuring keskendus just Läänemere rannikualadele.

Olgugi, et Eestis pole lubatud harjust püüda, on tegemist siiski piisavalt levinud liigiga – vähemalt Valgejõel ja ka mitmetel Lõuna-Eesti jõgedel on iga forellikütt harjustega kokku puutunud. Suurte harjuste maitse on aga suhu saanud pea kõik Soomes ja Rootsis kalamatkal käinud. Viimasel ajal on hakatud harjuseid ka kunstlikult paljundama ja jõgedesse asustama.

Sügisel – tavaliselt millalgi septembri teises pooles, kindlasti aga oktoobri alguses – hakkavad ahvenad sisevetel parvedesse kogunema ning alustavad aktiivset toitumist. Siis on õige aeg haarata nurgast kerge spinningukomplekt ning seada sammud vee äärde, et sügispäev triibusid püüdes lustlikult mööda saata.