Läänemere veeloomad eelistavad elada pommi otsas
On hästi teada, et Läänemere lõunaosas on mitmetesse piirkondadesse uputatud nii Teise maailmasõja aegseid keemiarelvi kui ka laskemoona ja lõhkeaineid. Relvadest lekkivates toksilistes kemikaalides nähakse potentsiaalselt katastroofilist ohtu nii inimesele kui merekeskkonnale. Piltlikult öeldes oodatakse värisevi käsi, et millal see pauk käib. Tuleb välja, et osal mereelustikust pole ohtlikest kemikaalidest aga sooja ega külma.
Alustuseks tuleb rõhutada, et tegemist on vaid ühe uuringuga, mis analüüsis mehitamata allveelaeva videote põhjal Lübecki lahte uputatud laskemoonal elavat elustikku ning lühidalt öeldes leidis, et see elustik seal lokkas. Ei uuritud sellesama elustiku tervist ning seda, kui kaua nähtud liigid toksilises elupaigas elusana suutsid püsida. Kõrvuti käesoleva aasta septembris avaldatud uuringuga on leida ka mitmeid varasemaid, milles uputatud lõhkeainete ja keemiarelvade mõju elustikule märksa negatiivsemana on näidatud. Ettevaatusele kutsub ka asjaolu, et leitud loomaliigid esindasid vaid kaheksat erinevat liiki: nende seas viis selgrootut ja kolm kalaliiki, mis tähendab, et vaatamata sellele, et neid väheseid liike võis olla palju, siis liigirikkus oli piirkonnas madal ja mitmetele liigirühmadele on tegu ikkagi eluks sobimatu alaga.
Seotud lood
Praegust ajaperioodi nimetatakse loodusteadustes antropotseeniks – see on periood, kus keskkonnale on kõikidest mõjudest tugevaim just inimmõju. Kuidas mõjutab muutuv kliima ja inimmõju Läänemerd? Huljuti avaldatud Saksa–Eesti ühisuuring keskendus just Läänemere rannikualadele.
Olgugi, et Eestis pole lubatud harjust püüda, on tegemist siiski piisavalt levinud liigiga – vähemalt Valgejõel ja ka mitmetel Lõuna-Eesti jõgedel on iga forellikütt harjustega kokku puutunud. Suurte harjuste maitse on aga suhu saanud pea kõik Soomes ja Rootsis kalamatkal käinud. Viimasel ajal on hakatud harjuseid ka kunstlikult paljundama ja jõgedesse asustama.
Kui konksu tunda saanud kala otsast pääseb, viib ta kogu parve endaga kaasa. See on teada-tuntud tõde, mida on kuulnud pea iga kalamees. Nagu seegi, et kui talvisel Peipsil ahvenaparve käima saab, tuleb kala ketti. Natuke mõeldes meenub kindlasti veel mõni. See tähendab, et teadmine kalade parvelise käitumise kohta on kalamehe jaoks oluline info.
Eesti kalamehele pole ilmselt üllatuseks, et forell, ahven ja karpkalalisedki eelistavad elukohana järskude jõekallaste kaldaõõnsuseid ja puujuurikaid. Sadamates ja kanaliseeritud jõgedes selliseid elupaikasid pole ja nii võttis üks Kansase Ülikooli arhitekt kätte ja disainis kalasõbralikud kaldapaneelid.
Sügisel – tavaliselt millalgi septembri teises pooles, kindlasti aga oktoobri alguses – hakkavad ahvenad sisevetel parvedesse kogunema ning alustavad aktiivset toitumist. Siis on õige aeg haarata nurgast kerge spinningukomplekt ning seada sammud vee äärde, et sügispäev triibusid püüdes lustlikult mööda saata.
Enimloetud
1
3
Spinningupüügi maailmameistrivõistlused Võrtsjärvel võitsid rumeenlased
4
Räägime hooldustöödest, mis tuleb paadimootori juures enne talve teha
Viimased lood
Kalakohad
Eesti koondis riskeerib vajadusel suurelt
Räägime hooldustöödest, mis tuleb paadimootori juures enne talve teha
Seadus
Pärnu lahel on sel aastal keelatud trollimine ja õngejadaga püük
Keskkond
Tagasi Kalastaja esilehele