Väikelaevade põhjavärvid mürgitavad merekeskkonda
Äsja lõppenud teadusuuring analüüsis 13 Eesti väikelaevasadama reostust. Töös leiti, et üheks olulisemaks reostuse allikaks on sadamate kaldail asuvad paadihoolduse platsid ning üheks levinuimaks toksiliseks kemikaaliks paatide põhjavärvidest eralduv vask.
Aastast aastasse veedavad paadiomanikud oma kevadised nädalavahetused jahtklubides ja teistes väikelaevasadamates, maalriülikonnad seljas, paatide all küürutades, lihvides, pahteldades ja värvides. On ju hästi teada, et paadipõhja alla kinnitunud vetikad ja tõruvähid suurendavad mootori kütusekulu ning vähendavad aluse kiirust ja manööverdamisvõimet. Probleemi lahenduseks lihvitakse kevadeti eelmise navigatsioonihooaja värvijäänused paadipõhjalt maha ning lisatakse uued kihid mürkvärvi (ingl antifouling paint, otsetõlkes kattumisvastane värv). Mõnevõrra üllatuslikult ei adu mürkvärvide kasutajad sageli, et nii nagu nimigi ütleb, on tõepoolest tegemist mürgise vedelikuga – olgu siis selle keskkonnamõjuga kuidas on, aga sageli suhtutakse äärmiselt leebelt ka isikukaitsevahendite kasutamisse, hingates mürgist värvitolmu tööde käigus sisse. Mürkvärvid kasutavad aktiivse kemikaalina traditsiooniliselt tina, pliid, tsinki või vaske – kaasaegsetel värvidel on nimetatutest enamlevinud biotsiidseks lisandiks just vask.
Seotud lood
Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi kalateadlased uurisid aastatel 2023–2025, kuidas mõjutaks Eesti rannikumerre planeeritavate avamere tuuleparkide töömüra meie pelaagilisi merekalu, eeskätt räime.
Pealtnäha süütu agregaat suurendab oluliselt kalapüügi efektiivsust ning kahjustab merekeskkonda
Kalurid on ookeanikalapüügil juba pikemat aega kasutanud kalade ligimeelitamiseks ujuvaid parvesid. Pealtnäha süütu agregaat suurendab oluliselt kalapüügi efektiivsust ning juba mõnda aega on arutletud sellise püügi eetilisuse üle. Hiljutises teadustöös võeti kalu meelitavate parvede globaalne mõju kokku.
Hiina teadlased võtsid kokku enam kui 200 teadustööd selle kohta, kuidas muutused vee kvaliteedis kalade käitumist mõjutavad. Täpsemalt keskenduti kalakasvatustega seotud vee kvaliteedi parameetritele, temperatuurist toksilise reostuseni.
Nagu arvata võib, toimub veekeskkonnas elamine mõnevõrra teistsuguste põhimõtete järgi kui maismaal – nii ka ümbruskonna tajumine ning selle kohta info saamine. Kui maismaal on paljudel loomaliikidel esmatähtis roll nägemisel (pikka aega arvati, et näiteks linnud ei tunnegi üldse lõhna), siis veekeskkonnas on selleks hoopis kuulmine (sh küljejooneelund) ning haistmine. Neist viimane võimaldab info saamist ja vahetamist kõige kaugemate vahemaade taha. Nii ei olegi vaja pikalt selgitada, miks kalamees kalade haistmisest üht-teist teadma peaks – ikka selleks, et need kalad oma konksu juurde ja otsa meelitada.
Uue KIA Sportage 4x4 Hybridi sain proovisõiduks seekord veidi pikemaks ajaks ning sissejuhatuseks põrutasin sellega kohe Pärnusse kalale. Mis oli selles autos head ja millised olid vead saab teada, kui lugeda läbi järgnev lugu.
Enimloetud
Nipid ja nõksud
Viimased lood
Milline siku sobib kala otsimiseks, milline kiireks püügiks, milline madalasse vette?
Kalakohad
Milline siku sobib kala otsimiseks, milline kiireks püügiks, milline madalasse vette?
Oskuslik peibutussöötmine võib kalasaagi mitmekordistada!
Seadus
Enim kalastuskaarte osteti nakkevõrguga püügiks, sügiseseks lõhepüügiks jõgedes ja looduskaitsealadele
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele