USA arhitekt disainis kalasõbralikud kaldapaneelid
Eesti kalamehele pole ilmselt üllatuseks, et forell, ahven ja karpkalalisedki eelistavad elukohana järskude jõekallaste kaldaõõnsuseid ja puujuurikaid. Sadamates ja kanaliseeritud jõgedes selliseid elupaikasid pole ja nii võttis üks Kansase Ülikooli arhitekt kätte ja disainis kalasõbralikud kaldapaneelid.
Paljud ei tea, et tegelikult annab ka Eestis looduslikke süvendamata ja sirgeks kaevamata jõelõike omajagu otsida. Tihti on kalameeste fookus mingitel harjumuspärastel kalakohtadel, kus kala võtab, just sellepärast, et ülejäänud jõelõigud ei ole kalade eluks niivõrd soodsad või on ajalooliselt rikutud. On ka teada, et kaladele meeldib passida jõele ehitatud paadisildade varjus või lagunenud veskitammide varedes. Teadlased teavad, et inimtekkelisi struktuure kalad ei pelga ja nii merre ehitatud puurtornid, sadamad ja muu sarnane meelitab pigem ikka kalu ligi.
Seotud lood
Käesoleva aasta veebruaris avaldatud teadustöö analüüsis merel toimuva harrastuspüügiga seotud teemade kaasatust Euroopa Liidu kalanduspoliitilistesse otsustesse. Teadlased leidsid, et harrastajate esindatus otsustusprotsessides on väike ja harrastajate fookuses olevad kalavarud on Euroopa vaates kehvasti hallatud.
Äsja avaldatud Tartu Ülikooli teadustöö analüüsis kalade tundlikkust 29 erinevale keskkonnamürgile ja pani pingeritta 269 maailma kalaliiki. Tuleb välja, et meie kodumaiste liikide seas on nii vastupidavaid superkalu kui ka reostuse suhtes tundlikke esindajaid.
Hiljutine Exeteri Ülikoolis (Suurbritannia) läbi viidud uuring näitas lõkspüünistele kinnitatud LED-valgustite suurt mõju saagi meelitamisel. Merepõhjas tuledega valgustatud püünised olid krevetipüügil kuni 19 korda efektiivsemad võrreldes valgustamata püünistega. Valgustid meelitasid ligi ka suuremaid röövkalu ning teadlaste sõnul võib valgusteid edukalt kasutada ka kalapüügil. Kas seda tasuks proovida ka Eestis?
Veekeskkonda jõudvad ravimid on reostust uurivate teadlaste jaoks päevakajaliseks ja tähtsaks teemaks. Suures plaanis jõuavad kõik inimeste keha läbivad ravimid lõppkokkuvõtted veekeskkonda. Kui meie keha suudab ravimit ainevahetuse käigus muuta, siis väljutatakse ainevahetuse jäägid; küll aga on hulgaliselt ka selliseid ravimeid, mis muutmata kujul meie keha ja reoveepuhasteid läbides keskkonda jõuavad.
Sügisel – tavaliselt millalgi septembri teises pooles, kindlasti aga oktoobri alguses – hakkavad ahvenad sisevetel parvedesse kogunema ning alustavad aktiivset toitumist. Siis on õige aeg haarata nurgast kerge spinningukomplekt ning seada sammud vee äärde, et sügispäev triibusid püüdes lustlikult mööda saata.
Enimloetud
Viimased lood
Praktilisi nõuandeid microjigitamisega alustavale kalamehele
Kalakohad
Praktilisi nõuandeid microjigitamisega alustavale kalamehele
Seadus
Keskkonnaameti inspektorid ja vabatahtlikud kalakaitsjad kontrollivad taas lõhejõgesid
Keskkond
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele