Eesti kalamehele pole ilmselt üllatuseks, et forell, ahven ja karpkalalisedki eelistavad elukohana järskude jõekallaste kaldaõõnsuseid ja puujuurikaid. Sadamates ja kanaliseeritud jõgedes selliseid elupaikasid pole ja nii võttis üks Kansase Ülikooli arhitekt kätte ja disainis kalasõbralikud kaldapaneelid.

- Oma disainitud kaldapaneelidega loodab Keith Van de Riet pakkuda alternatiivseid lahendusi eeskätt eramaade omanikele.
- Foto: EurekAlert!
Paljud ei tea, et tegelikult annab ka Eestis looduslikke süvendamata ja sirgeks kaevamata jõelõike omajagu otsida. Tihti on kalameeste fookus mingitel harjumuspärastel kalakohtadel, kus kala võtab, just sellepärast, et ülejäänud jõelõigud ei ole kalade eluks niivõrd soodsad või on ajalooliselt rikutud. On ka teada, et kaladele meeldib passida jõele ehitatud paadisildade varjus või lagunenud veskitammide varedes. Teadlased teavad, et inimtekkelisi struktuure kalad ei pelga ja nii merre ehitatud puurtornid, sadamad ja muu sarnane meelitab pigem ikka kalu ligi.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Käesoleva aasta veebruaris avaldatud teadustöö analüüsis merel toimuva harrastuspüügiga seotud teemade kaasatust Euroopa Liidu kalanduspoliitilistesse otsustesse. Teadlased leidsid, et harrastajate esindatus otsustusprotsessides on väike ja harrastajate fookuses olevad kalavarud on Euroopa vaates kehvasti hallatud.
Äsja avaldatud Tartu Ülikooli teadustöö analüüsis kalade tundlikkust 29 erinevale keskkonnamürgile ja pani pingeritta 269 maailma kalaliiki. Tuleb välja, et meie kodumaiste liikide seas on nii vastupidavaid superkalu kui ka reostuse suhtes tundlikke esindajaid.
Hiljutine Exeteri Ülikoolis (Suurbritannia) läbi viidud uuring näitas lõkspüünistele kinnitatud LED-valgustite suurt mõju saagi meelitamisel. Merepõhjas tuledega valgustatud püünised olid krevetipüügil kuni 19 korda efektiivsemad võrreldes valgustamata püünistega. Valgustid meelitasid ligi ka suuremaid röövkalu ning teadlaste sõnul võib valgusteid edukalt kasutada ka kalapüügil. Kas seda tasuks proovida ka Eestis?
Veekeskkonda jõudvad ravimid on reostust uurivate teadlaste jaoks päevakajaliseks ja tähtsaks teemaks. Suures plaanis jõuavad kõik inimeste keha läbivad ravimid lõppkokkuvõtted veekeskkonda. Kui meie keha suudab ravimit ainevahetuse käigus muuta, siis väljutatakse ainevahetuse jäägid; küll aga on hulgaliselt ka selliseid ravimeid, mis muutmata kujul meie keha ja reoveepuhasteid läbides keskkonda jõuavad.
Sel aastal täienes Lucky Johni jigide valik uue tegijaga, mis end Pärnu jõel kohapüügil juba väga heast küljest on näidanud. Kui varem olid sihvaka kerega LJ Slick Shadid saadaval vaid harksabaga (Slick Shad-V), siis nüüd pakutakse neid ka klassikalise päkksabaga. Viimase nimeks on LJ Slick Shad Paddle.