• 14.07.25, 07:00

Teadlased näevad harrastajate liiga vähest kaasamist kalanduspoliitika kujundamisse

Käesoleva aasta veebruaris avaldatud teadustöö analüüsis merel toimuva harrastuspüügiga seotud teemade kaasatust Euroopa Liidu kalanduspoliitilistesse otsustesse. Teadlased leidsid, et harrastajate esindatus otsustusprotsessides on väike ja harrastajate fookuses olevad kalavarud on Euroopa vaates kehvasti hallatud.
Teadlased näevad harrastajate liiga vähest kaasamist kalanduspoliitika kujundamisse
  • Foto: Ralf Mae
Teadusuuringus hinnati, kui hästi valitsetakse kehtivate regulatsioonide abil Euroopa kalavarusid, võttes fookusesse just selle osa, millest on huvitatud merel harrastuslike vahenditega püüdvad kalastajad. Teadupoolest reguleerib nii Euroopa Liidu (s.t ka Eesti) kalandust Euroopa Liidu ühine kalanduspoliitika, mis hõlmab kalavarude kasutamist ja kaitset, struktuuri- ja turukorralduspoliitikat ning kalandusalast välispoliitikat. Teadlaste hinnangul on harrastajate huvid selle raames alaesindatud ning kalavarude haldamisel keskendutakse peamiselt vaid kutselisele püügile.

Seotud lood

Lood
  • 30.06.25, 06:30
Kalamaailma superstaarid – vaata kõige vastupidavamate kalade edetabelit!
Äsja avaldatud Tartu Ülikooli teadustöö analüüsis kalade tundlikkust 29 erinevale keskkonnamürgile ja pani pingeritta 269 maailma kalaliiki. Tuleb välja, et meie kodumaiste liikide seas on nii vastupidavaid superkalu kui ka reostuse suhtes tundlikke esindajaid.
Lood
  • 05.06.25, 15:15
LED-valgustiga püünised püüavad paremini!
Hiljutine Exeteri Ülikoolis (Suurbritannia) läbi viidud uuring näitas lõkspüünistele kinnitatud LED-valgustite suurt mõju saagi meelitamisel. Merepõhjas tuledega valgustatud püünised olid krevetipüügil kuni 19 korda efektiivsemad võrreldes valgustamata püünistega. Valgustid meelitasid ligi ka suuremaid röövkalu ning teadlaste sõnul võib valgusteid edukalt kasutada ka kalapüügil. Kas seda tasuks proovida ka Eestis?
Lood
  • 24.06.25, 14:45
Kuidas koduõuest kaugemal toimuv mõjutab meie kalastikku?
Ikka ja jälle on meedia ning sotsiaalvõrgustike kaudu kuulda, et järjekordne koelmu või kalatrepp tehti valmis „meie“ kalade heaks; et röövpüüdjad kahjustavad „meie“ lõhevarusid ning ümarmudil rikub ära „meie“ rannikuvete kalastiku. Kiputakse unustama, et maailmameri, veeringe ning isegi magevee-elustik on kõik osa pidevas muutumises olevast ökosüsteemist. Meie tegevused siin poolkinnise Läänemere kaldal mõjutavad ülejäänud maailma ning vastupidi. Et selgitada, kuidas, toon markantsemaid näiteid ja seoseid Eesti kalade ja üleilmsete protsesside vahel.
Lood
  • 12.05.25, 07:00
Inimeste rahustid muudavad lõhede noorkalad hulljulgeks
Veekeskkonda jõudvad ravimid on reostust uurivate teadlaste jaoks päevakajaliseks ja tähtsaks teemaks. Suures plaanis jõuavad kõik inimeste keha läbivad ravimid lõppkokkuvõtted veekeskkonda. Kui meie keha suudab ravimit ainevahetuse käigus muuta, siis väljutatakse ainevahetuse jäägid; küll aga on hulgaliselt ka selliseid ravimeid, mis muutmata kujul meie keha ja reoveepuhasteid läbides keskkonda jõuavad.
  • ST
Sisuturundus
  • 18.06.25, 13:49
Merikoivula – koht, kus aeg peatub
Kui tekib tahtmine suvel pere või sõpradega mõnusasti puhata või lihtsalt argimured mõneks ajaks peast välja ajada, on paras aeg telefon välja lülitada ning sõita Soome puhkama ja miks mitte ka kala püüdma. Selleks sobib suurepäraselt Turu saarestikus merekaldal asuv ning eestlastele kuuluv privaatne ja maaliline Merikoivula.
Tagasi Kalastaja esilehele