Kuidas koduõuest kaugemal toimuv mõjutab meie kalastikku?
Ikka ja jälle on meedia ning sotsiaalvõrgustike kaudu kuulda, et järjekordne koelmu või kalatrepp tehti valmis „meie“ kalade heaks; et röövpüüdjad kahjustavad „meie“ lõhevarusid ning ümarmudil rikub ära „meie“ rannikuvete kalastiku. Kiputakse unustama, et maailmameri, veeringe ning isegi magevee-elustik on kõik osa pidevas muutumises olevast ökosüsteemist. Meie tegevused siin poolkinnise Läänemere kaldal mõjutavad ülejäänud maailma ning vastupidi. Et selgitada, kuidas, toon markantsemaid näiteid ja seoseid Eesti kalade ja üleilmsete protsesside vahel.
Seotud lood
Kalad on põnevad loomad. Vähe sellest, et osad liigid nende seast suudavad sugu vahetada, värvi muuta või käitumist kohandada, on nad sageli suutelised ka liikidevaheliselt järglasi andma. Tõsi, sarnast fenomeni on näha ka meile lähemal, imetajategi seas, näiteks Ameerika vesternidest tuttavate muulade juures, kes on eesli ja hobuse suguvõimetud järglased. Kalade seas on sedalaadi liikidevahelised kõrvalehüpped tihtipeale lausa massilised. Kohati toimub see meie vabas looduskeskkonnas näiliselt justkui loomulikult, kohati on aga inimene eri liike ristates püüdnud disainida endale sobivamate tunnustega loomi.
Veekeskkonda jõudvad ravimid on reostust uurivate teadlaste jaoks päevakajaliseks ja tähtsaks teemaks. Suures plaanis jõuavad kõik inimeste keha läbivad ravimid lõppkokkuvõtted veekeskkonda. Kui meie keha suudab ravimit ainevahetuse käigus muuta, siis väljutatakse ainevahetuse jäägid; küll aga on hulgaliselt ka selliseid ravimeid, mis muutmata kujul meie keha ja reoveepuhasteid läbides keskkonda jõuavad.
Kuidas see pealtnäha lihtne fenomen – kodujõkke kudema pürgimine – tegelikult toimub, ei teata täpselt veel tänapäevalgi.
Mida sisaldab meie igapäevane olmeheitvesi ning kuidas mõjutab kalade elu pesupulbri, ibuprofeeni, kätekreemi ja lõhnaõli kasutamine?
Kas kalapüük võib olla midagi palju enamat kui lihtne kalalkäik? Uus luksus on see, kui keegi teine teeb keerulise osa sinu eest ära.
Enimloetud
Nipid ja nõksud
Lisatud fotod, püügisituatsioonide kirjeldused ja taktikasoovitused
Viimased lood
Kas suurema sammuga sõukruvi paneb paadi kiiremini liikuma või lõhub mootori?
Kaunase veehoidla kogemus näitab, mis võib edasi juhtudada
Kalakohad
Kus passivad kõige suuremad ahvenad ja kuidas neid kätte saada?
Kas suurema sammuga sõukruvi paneb paadi kiiremini liikuma või lõhub mootori?
Kus passivad kõige suuremad ahvenad ja kuidas neid kätte saada?
Seadus
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele