- imelineajalugu.ee
- imelineteadus.ee
- aripaev.ee
- bestmarketing.ee
- dv.ee
- ehitusuudised.ee
- finantsuudised.ee
- foundme.io
- ituudised.ee
- kaubandus.ee
- kestlikkusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- laanevirumaauudised.ee
- logistikauudised.ee
- mu.ee
- palgauudised.ee
- personaliuudised.ee
- pollumajandus.ee
- raamatupidaja.ee
- toostusuudised.ee
Kuidas koduõuest kaugemal toimuv mõjutab meie kalastikku?
Ikka ja jälle on meedia ning sotsiaalvõrgustike kaudu kuulda, et järjekordne koelmu või kalatrepp tehti valmis „meie“ kalade heaks; et röövpüüdjad kahjustavad „meie“ lõhevarusid ning ümarmudil rikub ära „meie“ rannikuvete kalastiku. Kiputakse unustama, et maailmameri, veeringe ning isegi magevee-elustik on kõik osa pidevas muutumises olevast ökosüsteemist. Meie tegevused siin poolkinnise Läänemere kaldal mõjutavad ülejäänud maailma ning vastupidi. Et selgitada, kuidas, toon markantsemaid näiteid ja seoseid Eesti kalade ja üleilmsete protsesside vahel.
Aastaid tagasi jäi kõrva uudis raadiosaatjat kandvast „meie oma“ rändlinnust, kes pika rände käigus Põhja-Aafrikas ilmselt toidu eesmärgil kohalike poolt maha lasti. Nagu eestlase jaoks oli tegemist „oma“ linnuga, oli sama ka aafriklase jaoks – nii realiseerus karmi tõdemusena teadmine, et kaitse mis sa kaitsed seda Eestimaa loodust, oma osa on mängida ka sellel, mis toimub mujal. See paratamatus tuleb eriti selgelt esile vee-ökosüsteemide puhul. Maailmameri on üks tervik ning veeringe (vee liikumine suunal: aurumine, kondenseerumine pilvedes, sademed, põhjavesi, jõed ja meri) ja hoovused hoiavad omavahel ühenduses pea kõiki planeedi veekogusid. Princetoni ülikooli uuringud kinnitavad, et maailmameres leiduv plankton, prügi ja reostus võib vähem kui kümne aasta jooksul hoovuste abiga jõuda ükskõik millisesse punkti maakeral, tehes seda palju kiiremini kui seni arvatud.
Seotud lood
Kalad on põnevad loomad. Vähe sellest, et osad liigid nende seast suudavad sugu vahetada, värvi muuta või käitumist kohandada, on nad sageli suutelised ka liikidevaheliselt järglasi andma. Tõsi, sarnast fenomeni on näha ka meile lähemal, imetajategi seas, näiteks Ameerika vesternidest tuttavate muulade juures, kes on eesli ja hobuse suguvõimetud järglased. Kalade seas on sedalaadi liikidevahelised kõrvalehüpped tihtipeale lausa massilised. Kohati toimub see meie vabas looduskeskkonnas näiliselt justkui loomulikult, kohati on aga inimene eri liike ristates püüdnud disainida endale sobivamate tunnustega loomi.
Veekeskkonda jõudvad ravimid on reostust uurivate teadlaste jaoks päevakajaliseks ja tähtsaks teemaks. Suures plaanis jõuavad kõik inimeste keha läbivad ravimid lõppkokkuvõtted veekeskkonda. Kui meie keha suudab ravimit ainevahetuse käigus muuta, siis väljutatakse ainevahetuse jäägid; küll aga on hulgaliselt ka selliseid ravimeid, mis muutmata kujul meie keha ja reoveepuhasteid läbides keskkonda jõuavad.
Kuidas see pealtnäha lihtne fenomen – kodujõkke kudema pürgimine – tegelikult toimub, ei teata täpselt veel tänapäevalgi.
Mida sisaldab meie igapäevane olmeheitvesi ning kuidas mõjutab kalade elu pesupulbri, ibuprofeeni, kätekreemi ja lõhnaõli kasutamine?
Kui tekib tahtmine suvel pere või sõpradega mõnusasti puhata või lihtsalt argimured mõneks ajaks peast välja ajada, on paras aeg telefon välja lülitada ning sõita Soome puhkama ja miks mitte ka kala püüdma. Selleks sobib suurepäraselt Turu saarestikus merekaldal asuv ning eestlastele kuuluv privaatne ja maaliline Merikoivula.
Nipid ja nõksud
Viimased lood
Kalakohad
Seadus
Keskkond
Tagasi Kalastaja esilehele