Kuidas see pealtnäha lihtne fenomen – kodujõkke kudema pürgimine – tegelikult toimub, ei teata täpselt veel tänapäevalgi.
On üldteada tõde, et kalad leiavad oma sünnijõe üles lõhna järgi. Ja mitte ainult sünnijõe, vaid lausa sellesama harujõe lõigu, milles mõned aastad varem marjaterast kooruti. Võtame näiteks atlandi lõhe: tegemist on anadroomse kalaga, kes sünnib jões, reeglina mõnes ülemjooksu kiirevoolulisemal kruusase põhjaga kudeplatsil, laskub seejärel noorkalana merre, kus aktiivselt toitudes kogub kaalu ning saavutab suguküpsuse ja mõne aasta möödudes suundub tagasi sünnijõkke kudema. Paljudele kaladele on kuderännak niivõrd kurnavaks ettevõtmiseks, et see jääbki nende elu viimaseks rändeks ning nad hukkuvad. Eesti lõhede puhul on tavalisem, et tullakse ka teist ning isegi kolmandat korda kudema. Lisaks lõhilastele on sarnast käitumist kirjeldatud ka teistel kalaliikidel, näiteks tõugjal, latikal ja isegi särjel. Nii teevad Suur-Emajõe latikad vahet, millises vanajões omal ajal maimuna ringi sai ujutud ning pürgivad oma rännetel tagasi just nendesse samadesse sonnidesse. Ja seda kõike kalade suurepärase haistmismeele abiga... Kas tõesti?
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kevad on käes, veed voolavad ja veri vemmeldab – seda ennekõike nendel loomaliikidel, kelle elurütm on otseselt seotud ümbritsevate temperatuuridega. Niisugusteks loomadeks on ka kalad. Isegi kui lõhilased eelistavad hilissügisest kaamost ning lutsu ajab pöördesse südatalvine tuisuöö, hakkab valdav osa kaladest, kes natuke varem, kes hiljem, kaaslast otsima ikka kevadvete vulina peale. Kuidas kaladel need asjad täpsemalt käivad?
Kuidas näevad kalad kaldal askeldavat inimest? Kas forellipüügil kamoflaažmustriga riiete kandmine on õigustatud? Millised kalad näevad paremini kui teised?
Mida sisaldab meie igapäevane olmeheitvesi ning kuidas mõjutab kalade elu pesupulbri, ibuprofeeni, kätekreemi ja lõhnaõli kasutamine?
Kalade mälu ja õppimisvõime kohta liigub mitmeid müüte. Tõsi, konksu otsast pääsenud haug võib pikemalt mõtlemata järgmise heitega uuesti landi otsa jääda. Samas mäletavad lõhilased, aga ka nt latikas suurepäraselt sadade kilomeetrite kaugusel asuvaid kudealasid ja teed nendeni. Kas ühed kalaliigid on targemad kui teised? Kalade õppimisvõimet on akvaariumikatsete käigus piisavalt uuritud ja nii mõndagi ka teada saadud.
Uue põlvkonna andur näitab kala asukohta veekogus umbes sama moodi nagu arst vaatab ultraheliaparaadiga sinu kõhtu.