03.11.25, 07:00

Lõhed kasutavad rände alustamisel ajuripatsit valguse sensorina

Käes on sügis ning sellega ka lõhede ja forellide kudeaeg. Lõhekalad käivad kudemas oma sünnijões ja teadmised selle kohta, kuidas sünnijõe ära tundmine ja sinna tee leidmine täpselt toimub, on kergelt öeldes puudulikud. Äsjane uuring lisas aga valgust kuderände ajastamise teemasse: selgus et just hüpofüüs ehk ajuripats aitab kaladel õigest päeva pikkusest ja lähenevast sügisest aru saada.

Randel Kreitsberg

Lõhed kasutavad rände alustamisel ajuripatsit valguse sensorina

Foto: Shutterstock

Inimestel on umbes sentimeetrise läbimõõduga ajuripats võtmetähtsusega hormoonide tootja ja reguleerija – selleks, et kehas oleks korraldatud kasv, keha areng ja mitmed teised elulised protsessid. Inimese ööpäevaseid rütme ja päeva pikkust aitab tajuda hüpofüüsis asuv neuronite kobar; valgust tajume peamiselt silmadega, aga ka naha ja aju osadega. Suhteliselt hästi on see teada ka lindude puhul. Kalad on seni olnud uurimata rühmaks, kelle puhul ei olnud teada, kuidas ööpäevaste rütmide tajumine käib ja millised kehaosad seda juhivad.

See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!

Teadus

Seotud lood

Lood

27.10.25, 15:00

Uus ogaliku liik tekkis vaid 12 000 aastaga

Berni Ülikooli (Šveits) teadlased on asunud uurima üle maailma suurtesse järvedesse jääaja järgselt lõksu jäänud ogalikke. Algus tehti Kanadas ning leiti kohe, et lühikese aja ja minimaalse keskkonnamõjuga on vaid 12 000 aastaga lähedastes järvedes eri liigid tekkinud. Põhjus peitub võldastes.

Lood

14.10.25, 07:15

Söö rohkem kala ja elad kauem!

See ei ole Tartu Ülikooli miljonieurone reklaamikampaania!

Värsked Põhjamaade toitumisjuhised võtavad samaaegselt arvesse nii sööja (inimese) kui ka elukeskkonna (planeedi) tervise. Teadlased soovitavad tarbida vähem liha ja lisatud suhkruid, kuid rohkem kala, köögivilju, täisteratooteid ja madala kalorsusega piimatooteid. Nii elad kauem ja säästad planeeti!

Lood

07.10.25, 07:15

Läänemere veeloomad eelistavad elada pommi otsas

On hästi teada, et Läänemere lõunaosas on mitmetesse piirkondadesse uputatud nii Teise maailmasõja aegseid keemiarelvi kui ka laskemoona ja lõhkeaineid. Relvadest lekkivates toksilistes kemikaalides nähakse potentsiaalselt katastroofilist ohtu nii inimesele kui merekeskkonnale. Piltlikult öeldes oodatakse värisevi käsi, et millal see pauk käib. Tuleb välja, et osal mereelustikust pole ohtlikest kemikaalidest aga sooja ega külma.

Lood

23.09.25, 07:15

Teadlased uurisid kliimamuutuste mõju Läänemere madalamatele merealadele. Pilt ei ole julgustav

Praegust ajaperioodi nimetatakse loodusteadustes antropotseeniks – see on periood, kus keskkonnale on kõikidest mõjudest tugevaim just inimmõju. Kuidas mõjutab muutuv kliima ja inimmõju Läänemerd? Huljuti avaldatud Saksa–Eesti ühisuuring keskendus just Läänemere rannikualadele.

Sisuturundus

22.12.25, 15:00

Uskumatult võimekas KIA Sportage 4x4 Hybrid

Uue KIA Sportage 4x4 Hybridi sain proovisõiduks seekord veidi pikemaks ajaks ning sissejuhatuseks põrutasin sellega kohe Pärnusse kalale. Mis oli selles autos head ja millised olid vead, saab teada, kui lugeda läbi järgnev lugu.