Lõhed kasutavad rände alustamisel ajuripatsit valguse sensorina
Käes on sügis ning sellega ka lõhede ja forellide kudeaeg. Lõhekalad käivad kudemas oma sünnijões ja teadmised selle kohta, kuidas sünnijõe ära tundmine ja sinna tee leidmine täpselt toimub, on kergelt öeldes puudulikud. Äsjane uuring lisas aga valgust kuderände ajastamise teemasse: selgus et just hüpofüüs ehk ajuripats aitab kaladel õigest päeva pikkusest ja lähenevast sügisest aru saada.
Inimestel on umbes sentimeetrise läbimõõduga ajuripats võtmetähtsusega hormoonide tootja ja reguleerija – selleks, et kehas oleks korraldatud kasv, keha areng ja mitmed teised elulised protsessid. Inimese ööpäevaseid rütme ja päeva pikkust aitab tajuda hüpofüüsis asuv neuronite kobar; valgust tajume peamiselt silmadega, aga ka naha ja aju osadega. Suhteliselt hästi on see teada ka lindude puhul. Kalad on seni olnud uurimata rühmaks, kelle puhul ei olnud teada, kuidas ööpäevaste rütmide tajumine käib ja millised kehaosad seda juhivad.
Seotud lood
Berni Ülikooli (Šveits) teadlased on asunud uurima üle maailma suurtesse järvedesse jääaja järgselt lõksu jäänud ogalikke. Algus tehti Kanadas ning leiti kohe, et lühikese aja ja minimaalse keskkonnamõjuga on vaid 12 000 aastaga lähedastes järvedes eri liigid tekkinud. Põhjus peitub võldastes.
See ei ole Tartu Ülikooli miljonieurone reklaamikampaania!
Värsked Põhjamaade toitumisjuhised võtavad samaaegselt arvesse nii sööja (inimese) kui ka elukeskkonna (planeedi) tervise. Teadlased soovitavad tarbida vähem liha ja lisatud suhkruid, kuid rohkem kala, köögivilju, täisteratooteid ja madala kalorsusega piimatooteid. Nii elad kauem ja säästad planeeti!
On hästi teada, et Läänemere lõunaosas on mitmetesse piirkondadesse uputatud nii Teise maailmasõja aegseid keemiarelvi kui ka laskemoona ja lõhkeaineid. Relvadest lekkivates toksilistes kemikaalides nähakse potentsiaalselt katastroofilist ohtu nii inimesele kui merekeskkonnale. Piltlikult öeldes oodatakse värisevi käsi, et millal see pauk käib. Tuleb välja, et osal mereelustikust pole ohtlikest kemikaalidest aga sooja ega külma.
Praegust ajaperioodi nimetatakse loodusteadustes antropotseeniks – see on periood, kus keskkonnale on kõikidest mõjudest tugevaim just inimmõju. Kuidas mõjutab muutuv kliima ja inimmõju Läänemerd? Huljuti avaldatud Saksa–Eesti ühisuuring keskendus just Läänemere rannikualadele.
Sügisel – tavaliselt millalgi septembri teises pooles, kindlasti aga oktoobri alguses – hakkavad ahvenad sisevetel parvedesse kogunema ning alustavad aktiivset toitumist. Siis on õige aeg haarata nurgast kerge spinningukomplekt ning seada sammud vee äärde, et sügispäev triibusid püüdes lustlikult mööda saata.
Enimloetud
Nipid ja nõksud
Lisatud fotod, püügisituatsioonide kirjeldused ja taktikasoovitused
Viimased lood
Kalakohad
Seadus
Keskkonnaameti inspektorid ja vabatahtlikud kalakaitsjad kontrollivad taas lõhejõgesid
Keskkond
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele