Pika ridvaga sikupüük, millisest allpool juttu tuleb, on täna tuttav ehk vaid vanema põlvkonna kalameestele, nooremad on sellest heal juhul lugenud Vene ajal ilmunud kalastuskirjandusest. Järgnevalt kirjutame sisuliselt hääbunud püügiviisist pikemalt ning kasutame baasina Alvar „Sepaonu“ Heiste kogemusi.
Pika ridvaga sikutipüük ei ole kalameeste seas käesoleval ajal enam kuigi levinud püügiviis. Selle paremad ajad jäävad ilmselt 1960ndatesse ja 1970ndatesse aastatesse, mil selles lausa võistlusi korraldati. Toonase „Kalastaja käsiraamatu“ fenoloogilises kalendris oli pika ridvaga tirgutamine soovitusliku püügiviisina eraldi välja toodud oktoobris ja novembris. Ent see oli pool sajandit tagasi. Täna võib julgelt väita, et tegemist on hääbuva (või juba hääbunud) püügiviisiga. Mõnevõrra enam on see levinud ehk Lääne- ja Raplamaa jõgedel, pisut ka mujal, ent kokkuvõttes kohtab pika ridvaga sikumehi veekogude ääres väga harva. (Mida ei saa ilmselt öelda Rapla- ja Läänemaa kohta, sest seda lugu tehes ja Teenuse jõel sügavamaid võrendikke läbi sõites kohtasime lausa kahte pika latiga sikumeest!)
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Selles loos keskendume põhjalikumalt erinevatele ahvena microjigitamisega seotud nüanssidele sügisel. Muuhulgas vaatleme ja ilma ja veetaseme mõjusid kala võtule ja paiknemisele.
See on üks harva kasutatav, ent küllaltki saagikas hilissügisene ahvenapüügi viis, mida mõned aastad tagasi tutvustas mulle üks jõe ääres kohatud vanem kalamees.
Ilmselt pole ainsatki kalameest, kes poleks ahvenaga kokku puutunud. Samas ei tea kaugeltki kõik ridvavibutajad, kuidas seda kala spinninguga edukalt püüda. Järgnevas loos vaatame, kuidas tabada ahvenat tillukeste jigidega.
Sellega püüad kõike!
Kogenud kalamees Alvar „Sepaonu“ Heiste kirjutab viimastel aastatel mitmel pool maailmas kiiresti levivast kalastusdistsipliinist, nano- ja kirbuspinninguga püüdmisest. Sel ülikergel ja -põneval püügiviisil on potentsiaali muutuda populaarseks ka Eestis.
Sügisel – tavaliselt millalgi septembri teises pooles, kindlasti aga oktoobri alguses – hakkavad ahvenad sisevetel parvedesse kogunema ning alustavad aktiivset toitumist. Siis on õige aeg haarata nurgast kerge spinningukomplekt ning seada sammud vee äärde, et sügispäev triibusid püüdes lustlikult mööda saata.