Appi, järv on ummuksis! Mis saab edasi?
Kas tõttame appi? Või laseme olla? Eks loodus teeb oma töö... Kas tugevamad jäävad ellu? Puurime auke? Mõni kala jääb ikka ellu. Hea västraga havisid nottida... Miks riik kalu ei päästa? Looduslik valik... Selles loos kirjutavad kalateadlased, miks järved üldse ummuksile jäävad ja kas inimene saab midagi teha, et seda ära hoida.
Üle pika aja oli Eestis üks korralik talv. Niisugune, kus sai ikka suusatada ega pidanud sikupüügil muretsema, et läbi jää vajud. Ent korraliku talvega kaasneb sageli ka see, et veekogud hakkavad talve lõpus ummuksisse jääma. Ebasoodsate asjaolude kokkusattumisel tulevad esimesed sellised signaalid juba veebruaris. Hapnik on ühtäkki järvest või karjäärist otsa saanud, kalad on suremas või juba surnud ning kes teab, kas järvest lähiaastatel üldse asja saab. On see siis inimeste hooletus, looduse paratamatus või hoopis evolutsiooniline vaheetapp, selekteerimaks välja tugevamaid ja tervemaid?
Seotud lood
Kui veekogud külmuvad talvel põhjani, enamik kalaliike hukkub. Ent kalade seas leidub huvitavaid kohastumusi, mis lasevad osadel liikidel ka jää sisse külmununa ellu jääda.
Paljudele kalameestele meeldib kasutada teadustöid, et õppida kalade käitumise, vee all valitsevate olude, ilma mõjude ja muu kohta. Hiljutisest uuringust selgub, et isegi sotsiaalteadustest on võimalik saada kalapüügiks kasulikku nõu. Näiteks kas otsida talvisel Peipsil ahvenat teiste kalastajate käitumist jälgides või jääda kindaks enda olemasolevale plaanile – see on miljoni ahvena küsimus!
Valdav osa kaladest on kõigusoojased ega ole suutelised oma kehatemperatuuri reguleerima, sõltudes väliskeskkonna temperatuurist. Aga nagu mitmel pool mujal, on ka siin erandeid.
On hästi teada, et mingites oludes võib sportlik kalapüük osutuda kalavarudele sama ohtlikuks kui kutseline püük – olgu siis juhtudel, kui mingi piirkond osutub kalameeste seas eriti populaarseks või on mõni eriti atraktiivne liik püüdjate kõrgendatud tähelepanu all. Just selle viimase olukorra lahendamiseks on tihti kasutusel püüa ja vabasta stiilis püügipiirang.
Uue KIA Sportage 4x4 Hybridi sain proovisõiduks seekord veidi pikemaks ajaks ning sissejuhatuseks põrutasin sellega kohe Pärnusse kalale. Mis oli selles autos head ja millised olid vead saab teada, kui lugeda läbi järgnev lugu.
Enimloetud
2
Nipid ja nõksud
Viimased lood
Kalakohad
Milline siku sobib kala otsimiseks, milline kiireks püügiks, milline madalasse vette?
Seadus
Enim kalastuskaarte osteti nakkevõrguga püügiks, sügiseseks lõhepüügiks jõgedes ja looduskaitsealadele
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele