Kalateadlane vastab: kui soe on kala?
Valdav osa kaladest on kõigusoojased ega ole suutelised oma kehatemperatuuri reguleerima, sõltudes väliskeskkonna temperatuurist. Aga nagu mitmel pool mujal, on ka siin erandeid.
Kes meist ei mäletaks põhikooli bioloogiatunnis õpitud terminit „kõigusoojasus“. Kalad, konnad ja mitmed muud organismid ei ole suutelised oma kehatemperatuuri reguleerima ning on sõltuvad väliskeskkonna temperatuurist. Samal põhjusel soojendavad kevadeti roomajad end kivihunniku otsas – et päikesekiirguse käes ainevahetus tööle saada ja liikumiseks vajalikku energiat koguda. Tõsi on see, et valdav osa kaladest (siin pean ma silmas nii luukalasid, kõhrkalasid kui sõõrsuusid) on tõesti kõigusoojased. Sellegipoolest huvitav on märkida, et nagu mitmel pool mujal, on ka siin erandeid.
Seotud lood
Sel kevadsuvel on tulnud üsna mitmelt poolt (nt Peipsi, Pärnu jõgi) infot, et tabatud haugid on puha kudemata ning nende kõhus on ebamäärast värvi mari. Kas haug võib kudeda veel ka suvel? Mis sellest marjast saab ja mis kudemata kalast saab – jääb ta ellu ja toimetab vanamoodi edasi? Millistel tingimustel kala kudemata jätab ning mis kaladel esineb seda sagedamini?
Vastus on, et vahetavad ning kuidas veel! Valmistuge üheks eriti mahlakaks peatükiks. Toome näite ühest huvitavast liigist.
Raske öelda, kas seda nüüd päris magamiseks saab nimetada, aga puhkab küll. Mõned liigid isegi nii sügavalt, et kala saab käega veest välja tõsta, ilma et ta üles ärkaks.
Lühidalt kokku võttes võib öelda, et merekalad joovad, aga mageveekalad ei joo. Kuna aga meie Läänemere vesi on niivõrd tagasihoidliku soolsusega, siis käituvad siinsed merekalad vee joomise seisukohast samamoodi nagu magevees. Piiriks oleks siinkohal merevesi soolsusega 11–12 promilli, sellest soolasemas meres on kaladel juba vaja vett juua.
Sügisel – tavaliselt millalgi septembri teises pooles, kindlasti aga oktoobri alguses – hakkavad ahvenad sisevetel parvedesse kogunema ning alustavad aktiivset toitumist. Siis on õige aeg haarata nurgast kerge spinningukomplekt ning seada sammud vee äärde, et sügispäev triibusid püüdes lustlikult mööda saata.
Enimloetud
Viimased lood
Kalakohad
Seadus
Keskkonnaameti inspektorid ja vabatahtlikud kalakaitsjad kontrollivad taas lõhejõgesid
Keskkond
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele