Sel kevadsuvel on tulnud üsna mitmelt poolt (nt Peipsi, Pärnu jõgi) infot, et tabatud haugid on puha kudemata ning nende kõhus on ebamäärast värvi mari. Kas haug võib kudeda veel ka suvel? Mis sellest marjast saab ja mis kudemata kalast saab – jääb ta ellu ja toimetab vanamoodi edasi? Millistel tingimustel kala kudemata jätab ning mis kaladel esineb seda sagedamini?
Lugeja küsib: mis saab kudemata kaladest?

Seotud lood

Lood
  • 16.05.25, 07:15
Lugeja küsib: kuidas haug näeb landivärve?
Kalastaja lugeja küsimusele vastab EMÜ hüdrobioloogia ja kalanduse kaasprofessor Arvo Tuvikene.
Lood
  • 13.05.25, 07:00
Miks kutselised kalurid tohivad sügisel püüda alamõõdulist koha, aga harrastajad ei tohi?
Lugeja küsimusele vastab Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika osakonna peaspetsialist Indrek Ambos.
Lood
  • 06.05.25, 07:00
Lugeja küsib: miks on saarmas jätkuvalt kaitsealune liik?
Lugeja küsimusele vastavad Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika osakonna peaspetsialist Indrek Ambos ning Kliimaministeeriumi jahindusnõunik Aimar Rakko.
Lood
  • 02.05.25, 07:00
Lugeja küsib: miks on Sindi kärestikul veesport lubatud, aga kalapüük keelatud?
Kalastaja lugejate küsimustele vastavad Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika osakonna spetsialistid.
  • ST
Sisuturundus
  • 03.09.26, 07:30
Laevas või paadis kehtib reegel: kaptenit tuntakse hädas
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.
Tagasi Kalastaja esilehele