Väike vaheldus jääpüügile: haugitrolling talvisel Suur-Emajõel
Talv tähendab kalameestele traditsiooniliselt jääpüüki siku või kirbuõngega. Talvine trolling tundub esmapilgul veidi kummalise sõnapaarina – kust seda vaba vett talvel nii väga ikka võtta? Ent Suur-Emajõe ülemjooksul, lõigul Võrtsjärvest peaaegu Kärevere sillani on talvine haugi trollimine laialdaselt praktiseeritav ja ka tulemuslik püügiviis. Siit leiab talvel nii lahtist vett kui ka ilusat haugi. Kala mõõt on reeglina kena ja parema võtuga päevadel on võimalik saada saak, millisest muul ajal aastas vaid unistada võib.
Seotud lood
Talve alguses on haugipüük põiklandiga enamasti edukas tegevus. Püüki maksab alustada eeskätt väikestest veekogudest ning keskenduda nendele veekogu osadele, mida hilissuvel kattis tihe taimevaip. Selles loos räägimegi, kuidas põiklandiga veetaimede vahelt püüda.
Haug on ahvena kõrval teine põhiline röövkala, keda talvel jahtimas käiakse. Põhiline haugipüük käib landi ja elussöödaga.
Selles loos kirjutame talvisest haugipüügist vib-lantide, põik- ja püstlantidega.
Talvine kohapüük Pärnu jõe alamjooksul on toonud kalameeste püügivõtete arsenali juurde uue põneva võimaluse – jääaluse jigitamise. Millega on tegemist, mida selleks tarvis läheb ja kuidas see püük käib?
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.
Enimloetud
Nipid ja nõksud
Viimased lood
Anna oma hääl ja saad kingituseks Kalastaja tellimuse!
Kalakohad
Praktiku nõuandeid, kuidas sügisesel Peipsil ahvenat otsida ja püüda
Seadus
Valgustame tagamaid: kuidas läks nii, et harrastajad said püügikeelu, aga kutselised mitte?
2026. aastal väljastatakse lõhe- ja meriforelli püügiks kalastuskaarte vaid veekogupõhiselt
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele