Teadlased hakkavad uurima Pärnu jõe ja lahe ning Peipsi–Emajõe koha

Neid püüdjaid, kes kohaparadiisist Võrtsjärvest stabiilselt hästi suurt koha saavad, võib üles lugeda mõne käe näppudel. Mida nad teevad, et ikka ja jälle väga suuri kohasid tabavad?

Kohapüük vertikaaljigiga on püügiviis, millega Eestis palju ei tegeleta ning mille nüanssidest eriti ei teata. Veidi enam kui veerand sajandit tagasi Tallinnast Hollandisse kolinud ning seal praktiliselt kohe kohapüügiga algust teinud Tarmo Vesterbohm oli nõus Kalastaja lugejatele oma vertikaalpüügi kogemusi jagama.

Sellel kaardil on Tartust allavoolu jäävad Emajõe kohakohad. Nii on ka neil kohahuvilistel, kes end jõel kindlalt ei tunne, püügiretke planeerimiseks pidepunkte. 11. juunist tohib koha püüda Emajõel Koosa jõest ülesvoolu jääval lõigul ning 16. juunist ka allpool Koosa jõe suuet.

Talvine kohapüük Pärnu jõe alamjooksul on muutumas aina populaarsemaks – Pärnusse sõidetakse kokku üle Eesti, et selle tujuka, ent ülimalt maitsva kalaga õnne katsuda. Kel kerkivad silme ette möödunud hooaja parimad võtupäevad, kes alles unistavad esimesest koha löögist. Alljärgnevas loos paneme kokku Pärnu jõele sobiliku püügikomplekti, millega koha jahtima minna.

Autojuhi jaoks peab hea linnamaastur suutma enamat kui lihtsalt äge välja näha. See peab olema piisavalt kompaktne, et linnatänavatel manööverdada, hea stabiilsusega lumistel ja libedatel teedel, ruumikas pere igapäevaeluks ning piisavalt kaasaegne, et muuta iga sõit mugavamaks.