Kalaradar, 8. nädal: Peipsi toidab, Pärnu kohad ja kirbutamine, jõeforell, lutsuüllatus
Jagame Kalastaja nädalaülevaates püügiinfot, et saaksid oma kalaretki paremini planeerida. Kivi kotti!
Loe AI kokkuvõtet
Eelmise nädala kalastusuudised keskendusid mitmele olulisele sündmusele. Peipsi järvel piirikolmnurgas Martin Üürike ja tema kaaslane saavutasid oma püügikvoodi, kasutades isetehtud lante. Pärnu jõel kohapüük oli keeruline, kuid Aleks Maksimenko suutis siiski tabada kaks suurt kohakala. Pärnu jõe kirbupüük paranes, mida kinnitasid mitu sotsiaalmeedia teadet suurtest saakidest. Lisaks teatas Petro Rusnak edukast jõeforellipüügist, samas kui Tallinna lähistel Tiskre ojas püütud lutsud pakkusid üllatust. Jääpüügi Eesti meistrivõistlustel oli edukas Denis Manov, kes võitis taas teise etapi Pikkjärvel.
Pärnu jõel kalamehi hõredalt
Pärnu jõe alamjooksul valitsevad südatalvised olud ning kalamehi on viimasel nädalal olnud jõel vähe. Vesi jões on väga madal, ehkki viimase nädalaga on õige pisut tõusnud. Madala veeseisu tõttu pole jões ka eriti voolu ning see mõjub võtule samuti pärssivalt. Ahvenat saadakse lõiguti, vimba tilgub ja valget kala samuti, aga kohaga on endiselt kehvasti.
Pärnu jõe kohapüüdjate tulemused on vastuolulised. Jõel liikudes näeb arvukalt live-anduritega koha jahtivaid kalamehi, kes on valdavalt morni olekuga. Koha tuleb küll lanti uudistama, kuid ei kipu seda ära lööma.
Pärnu kohaspets Norman Üpraus käis kaaslasega jõel live-sonaritega koha otsimas laupäeval ja pühapäeval. „Jõe keskmises sektoris valitses täielik tühjus. Võib öelda, et Liivakatest kuni Maseko kaini oli jõgi täitsa elutu, vahet pole, kus laivi vette lükkasid. Mitte kalapoegagi! Sellist asja mina varem näinud ei ole,“ kurtis ta.
„Vimba on paksult Reiu all lustipargi kandis ja muud valget kala kah; ahvenat on näha üleval ja all, aga mitte keskel. Koha on samuti üleval ja all, aga võtta ei taha. Palju oli sellist asja, et ekraani pealt vaatad, kuidas koha 10 m kauguselt landi poole ujub, aga 3 m peale jõudes jääb seisma ja edasi ei tule. Kes on aktiivne, tuleb kohe hooga ligi lööb ära. Enamus paraku seda ei tee,“ rääkis Üpraus.
„Eile (kolmapäeval – toim) käisin kah pool päeva jõel, läksin vanadekodu alt peale, aga võtt oli väga vilets ja pilt kokkuvõttes nukker. Nii Reiu kandis kui all otsas on koha näha üsna palju, aga suu oli täitsa kinni. Nagu puurid, nii parved põgenevad. Pärast näed, et koha tuleb ja ujub landist mööda, aga ei reageeri üldse. Püügiolud pole kah võttu toetavad – jää paugub, mõrad on sees, voolu pole. Eks juhukalu ikka tabatakse, näiteks üks 70 cm pikkune saadi kätte, aga sellega on nii, et kuskil keegi ühe saab, aga enamus on ilma. Kala süstemaatiline otsimine praegu ei toida, pigem istud suvalises kohas maha ja kui veab, siis saad. 15–20 kohast üks tunneb aktiivset huvi landi vastu, tuleb hooga üles, selle võid siis heal juhul võtma saada. Ma arvan, et kui nüüd temperatuur plusspoolele tõuseb, peaks seis kõigi eelduste kohaselt paremaks minema. Ootame!“
Läinud nädala ühe eredama momendina Pärnu jõel võib ehk ära mainida Aleks Maksimenko kohaduubli. „Ei saanud normi täis, aga kurta pole ka millegi üle. Kesktalvine kohapüük on ikka päris keeruline. Mõnel päeval longid päikesetõusust loojanguni ega saa ühtegi võttu,“ sõnas kaks 50 cm pikkjust koha saanud Maksimenko. Kala sai ta Relax Wagner Vib 90 mm pika ja 26 g kaaluva nn vampiiriga, millele oli lisatud pimedas helendav UV-värvides kolmik.
Väikeste ja keskmiste põiklantidega saadakse ahvenat üsna kenasti, vahel lööb otsa ka mõne ilusa vimmakala. Kirbupüük paistab Pärnu jõel tasapisi paremaks muutuvat. Sotsiaalmeedias on arvukaid teateid linna vahelt saadud ilusatest vimbadest ning suurtest särje- ja nurusaakidest.
Ka ahvenat tasub kirbutamas käia. Rain Väät sai läinud pühapäeval Pärnu jõest nn lustipargi piirkonnast 4 mm-se hõbedase kirbuga püüdes ligikaudu 8 kg kuni 200-grammiseid ahvenaid, suur hulk väikest kala läks seejuures auku tagasi. Ahvenatele lisaks käisid jääl mõned alamõõdulised vimmad ning väikesed nurud.
Pärnakas Janek Ilves käis viimati jõel pühapäeval ning püüdis vanast sillast natuke ülesvoolu vana masinatehase all. „Ahven võttis väga hästi, aga kala oli valdavalt väiksemapoolne üksikute suurte isenditega. Paari augu pealt tuli vahepeal põiklandiga täitsa ketti. Korra proovisin kirbuõnge kah, seda võttis sama hästi, aga kuna kala suurus oli sama, polnud mõtet aega raisata – sikuga on püük palju kiirem. Minust 5 m ülesvoolu sai üks mees ilusa mõõdukoha, tema püüdis põrnikaga. Ei traginud, nagu sellega enamasti kiputakse tegema, vaid mängitas sihipäraselt. Ahvenat sai ta sellega kah.“
Millises piirkonnas praegu kõige rohkem rahvast on? „Täna (neljapäeval – toim) just sõitsin mööda, vaatasin ise kah selle pilguga. Reiu suudmes püütakse, aga täna oli seal ainult kuus autot. Lennuki kõrval ja kalasadama kandis oli täna tühjus. Kalevi sõudebaasi all oli kuigi palju püüdjaid, Jaansoni sõudebaasi all natuke rohkem. Põhiline püügiala ongi sealt kuni Reedani. Aga rahvast on praegu hõredalt. Kes tahab, saab rahulikult püüda.“
Eesti Harrastuskalastajate Liidu juhatuse liige, pärnakas Endrik Tõnsberg ütles neljapäeva õhtul Kalastajale, et jõudis mõne aja eest pikemalt reisilt tagasi ning ise viimastel päevadel jõele pole jõudnud, aga kalameestega on suhelnud küll. Kõige positiivsemad uudised tulevad tema sõnul merelt.
Hetkel kuum
„Meres tuleb niimoodi koha, et kole kohe, praegu on kindlalt viimaste aastate parimad püügid. Eks asi ole ilmselt selles kah, et üle pikkade aastate on jälle normaalsed jääolud ja saab korralikult püüda. Saagid on nii head, et vahepeal kukkus kohakilo kokkuostuhind lausa 3 euro peale. Kalurid juba nurisevad, et nii vähe saab raha. Toimuva valguses võib küll öelda, et koha pole Pärnu lahest mitte kusagile kadunud ja harrastajate trollingu piiramine ei ole mõistlik ega õigustatud.
Esimesed tindid on kah jõesuudme lähedal kohal, ahvenapüügi käigus saadakse neid kaaskaladena, aga kogused on veel väikesed. Praegu näitavad kõik märgid, et tänavused jääolud võimaldavad harrastajatel üle pikkade aastate merel taas tõsisemat tindipüüki teha. Ahvenat tilgub kah, aga alamõõdulist on väga palju. Enamus ahvenatest, mis merel püüki tuleb, on otse öeldes pudi,“ rääkis ta.
Aga mida jõe pealt kuulda on? „Jõe peal on praegu üsna vaikne ja püüdjaid on vähe. Vesi on madal ja vool sisuliselt puudub. Kirbu ja põiklandiga saadakse vimba ja ahvenat, kus neid on, ja valget kala püütakse kah. Kevad läheneb, päevad on pikemad, asi läheb vaikselt lõbusamaks!“
Facebooki on postitatud esimesed Pärnu ja Narva lahest tabatud meritintide pildid. Kogused aga ei ole veel suured ning need kurgilõhnalised tegelased on saadud juhuslikult ahvenapüügi kaaskaladena.
TÜ Eesti Mereinstituudi ihtüoloog Heli Špilev ütles Kalastajale, et teadlaste võrkudes on esimesed tindid juba sees. „Aga palju neid ei ole, võrgu kohta mõned üksikud. Tindid on sellised tegelased, kes ujuvad hooga suure silmaga võrku, haaravad hammastega selle linast kinni ja enam lahti ei lase. Lappad võrgu välja, ripuvad nagu pesulõksud. Praegu on tinti veel hõredalt, aga kui peale juhtuda, saab harrastuslike vahenditega vaese mehe pannitäie ehk juba kätte.“
Millal lõbusamaks võiks minna? „Tindiparved hakkavad jõesuudme lähedale kogunema siis, kui jõest tuleb tugevam mageda vee signaal, s.t merre jõudva mageda vee hulk peab suurenema. Praegu on vesi väga madal ja veetase peab esmalt tõusma. Aga eemal lahes on tinti küll!“
Peipsi kolmkandiralli piiri ääres
Peipsi järvel viimase nädalaga mingeid suuri muutuseid toimunud ei ole ning järv hingab jätkuvalt südatalvises rütmis. Kala on ebaühtlaselt ja saak sõltub sellest, kuidas peale juhtud. Rauaga püüdjate tulemused esimeste kilomeetrite peal on tagasihoidlikud, aga kirbuõnge ja roikkuga võib kalda äärest saada veel täitsa korralikke saake. Ahvenat pole siiski igal pool ja on täiesti tavaline, et paarikümnest puuritud august vaid üks hakkab tööle ning enamus kaladest saadaksegi sellest. Kes tahab puhta sikuga korralikult kala saada, peab sõitma kaugele üles, 8–15 km peale. Enamus rauamehi seda praegu ka teeb, aga sealgi pole midagi garanteeritud.
Tartus Kalastussport.ee kauplust pidav Sten Urbanik käis viimati Peipsil pühapäeval, läks seekord peale Alajõelt ning liikus kala otsides Vasknarva poole. „Käisin läbi oma suviseid kohti, aga teist korda järjest kala üles ei leidnud, ainult mõned ahvenad saime sikuga. Ala on seal muidugi suur kah, kõike ühe päevaga ei jõua ja mõned kohad, kuhu oleks tahtnud minna, jäidki läbi käimata. Puuritud on seal igatahes kõvasti, aga kas ka kala saadud, ei tea.“
Mida kliendid poes räägivad? „Järve keskosa, eeskätt Kodavere ja Nina kant on viimasel ajal toiminud väga hästi, seal on sel nädalal iga päev korralikult kala saadud ja limiite täis püütud. Kui muidu kipub sel talvel olema nii, et kala kaua ühe koha peal ei passi ja liigub minema, siis selles piirkonnas on ahven nüüd pikemat aega all olnud. Aga kaugele tuleb sõita, kümnest kilomeetrist üles. Varnja alt saavad jätkuvalt paremini kirvega, seal viskab ka suuremaid sisse, Kolkja all on tulnud põigiga. Kes millega püüab. Lätlaste sõnul on särje jaoks on veel natuke vara.“
Teisipeval, 17. veebruaril Kodaverest Peipsi järvele nn piirikolmnurka sõitnud Martin Üürike aka landimeister Vänto püüdis varaseks õhtupoolikuks oma normi täis, sama juhtus tema kaaslasega. „Mina püüdsin 70 mm pikkuse kolmevärvilise omatehtud kolmkandiga, kaaslane hariliku sikuga,“ rääkis Vänto Kalastajale. Alustasime püüki umbes kella 10–10.30 paiku. Kella üheks oli meil mõlemal kümmekond kilo kala. Kõige parem võtt oli umbes kella 12 ja 13 vahel. Alates kella ühest võttis kala pausidega. August tuli 7–8 kala, ja siis enam ei võtnud. Järgmise augu peal oli sama lugu. Kui seejärel eelmisele, rahunenud augule tagasi läksime, siis saime jälle mõned kalad. Niimoodi tilgutasime umbes kella kolmeks oma normid täis ja tulime järvelt ära,“ meenutas ta.
Ahvenapüük Peipsi nn piirikolmnurgas
Üks üsna ebaharilik Peipsi sikupüügi episood juhtus aga paari nädala eest, mil nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt häid tulemusi saavutanud võistluspüüdja Mikk Rohtla tabas järvest põiklandiga ei kellegi muu kui kopsaka kiisa. Seda saad soovi korral vaadata allolevast videost, kus Rohtla muu hulgas detailselt räägib, kuidas tema Peipsil sikuga püüab.
Raimo Kummer käis Peipsil esmaspäeval ja teisipäeval, läks mõlemal päeval peale Mustvee alt ning sõitis piirinurka. „Esmaspäeval sain 11 kg, teisipäeval 9 kg. Alal, kus püüdsime, on kala olemas, aga enamike aukude all on üksikud ahvenad, need eriti rauda võtta ei taha. Kui leiad sellise koha, kus kala on rohkem koos, tekib ülelöömatung ja siis saad oma ahvenad ühest-kahest august kätte. Hästi palju tuleb praegu ringi liikuda ja palju puurida. Püüdsin mõlemal päeval väikese, 6 cm pikkuse kolmkandiga.“
Hanno Kask oli reede ennelõunal, kui Kalastaja talle helistas, parasjagu järvel ja ütles, et päike särab taevas ja kala rauda ei võta. „Nina alt tulin peale, sõitsin piiri äärde ja püüan samas piirkonnas kus eelmine kord. Umbes tund aega olen praeguseks järvel olnud, puurinud neli auku ja saanud ühe ahvena. Sikumehed on hetkel kõik püsti ja liiguvad ringi. Mingid telgimehed on siin kah, ju püüavad kirbuõngega. Kas ka saavad, ei tea. Hetkel on seis üle ootuste vilets, aga eks näis, mis päev toob – otsima peab.“
Sama kinnitas reede keskpäeva paiku ka tartlane Tõnu Lehtsaar. „Tulime peale Varnja alt ja sõitsime järvele 10 km. Ahven on all olemas, aga sikut täna ei taha – minul on hommikuga vaid kolm kala. Samas lätlastel, kes kirbuõngega püüavad, on väga lõbus – parematel meestel on praeguseks jääle loobitud umbes 10 kg ahvenat! Võib-olla mõnel sikumehel läheb paremini, aga siin ja praegu on olukord selline. Tuul on täna väga tugev, täitsa külm on kohe,“ rääkis ta.
Jõeforellid ja lutsuüllatus
Jõeforellipüüdjatel, kes oskavad jäävabu nirekesi leida, õnnestub aeg-ajalt täpilisi kaunitare tabada. Nii näiteks teatas Petro Rusnak FB grupis Eesti Jõeforelli Sõbrad, et 12. veebruaril tehtud püügiretk päädis 7 võtuga ning 5 kala tabamisega, millest kõik olid mõõdus. Rusnak püüdis vobleriga.
Mõnevõrra üllatavat infot sai aga lugeda venekeelsest FB grupist Rõbalka v Estonii, kus Aleksei Koltunov andis teada Tallinna külje all olevast Tiskre ojast öösel tabatud lutsudest.
Jõeforell ja Tiskre lutsud
Saaremaalt Kalastajani jõudnud info ahvenapüügi kohta ülemäära julgustav ei ole. Pühapäeval Kuressaare Nooruse kooli kalastusringi poistega Suurlahel ahvenat püüdnud Sander Suurhans rääkis, et kõik said küll käe valgeks, aga üksikuid kalu. See-eest olid kalad ilusad, kaaludes 350–530 grammi.
EMV II etapp
Jääpüügi Eesti meistrivõistluste tänavune võitja on suure tõenäosusega selgunud juba nüüd, veel enne viimase, kolmanda etapi toimumist. Nii nagu esimese, Õisu järvel peetud etapi, võitis 14.–15. veebruaril Põlvamaal Tilsi küla Pikkjärvel peetud Eesti Meistrivõistluste teise etapi jääaluses kalapüügis Denis Manov. Meeskondlikult võitis teise etapi Angler Ice Fishing Team (Denis Manov, Martin Arm, Konstantin Voznjuk). Meistrivõistluste kolmas etapp peetakse 28.02 ja 01.03.2026 Pangodi järvel.
Seotud lood
- ST
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Enim kalastuskaarte osteti nakkevõrguga püügiks, sügiseseks lõhepüügiks jõgedes ja looduskaitsealadele
Oskuslik peibutussöötmine võib kalasaagi mitmekordistada!
Enimloetud
1
Kus passivad kõige suuremad ahvenad ja kuidas neid kätte saada?
Viimased lood
Kui sinu noad pärast terituspulga kasutamist korralikult teravaks ei lähe, loe läbi see lugu!
Kalakohad
Kus passivad kõige suuremad ahvenad ja kuidas neid kätte saada?
Kui sinu noad pärast terituspulga kasutamist korralikult teravaks ei lähe, loe läbi see lugu!
Kas suurema sammuga sõukruvi paneb paadi kiiremini liikuma või lõhub mootori?
Kus passivad kõige suuremad ahvenad ja kuidas neid kätte saada?
Seadus
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele