Kala oli suures sügavas käänakus ning ujus kalda alt landi poole, nii et lainet oli veepinnal näha. Täpilist ennast ma ei näinud, aga laine järgi arvasin, et on suur.
See ilus jõeforell võttis jääserva alt. Sel talvepäeval oli jõelõigul paar suuremat jääserva, nende alla lanti visates sain sealt ilusaid kalu.
Foto: Tõnu Väät
Järgmise heitega tuli forell uuesti ning võttis 7 cm pikkuse võldast imiteeriva vobleri otsustavalt ära. Kala oli vaid 59 cm pikk, kuid kaalus 2,1 kg, olles talve kohta suhteliselt priske.
Öine jõeforellipüük erineb päevasest õige mitmete momentide poolest. Neist olulisim on vast see, et öösel on oma varjepaikadest väljas ka suured ja väga suured jõeforellid, kes suvel muul ajal eriti ei toitugi, ning söövad üsna aplalt kõike, mis liigub. Seetõttu pakub ööpüük võimalust tabada niisuguseid trofeekalu, kelle nägemisest päeval võib vaid unistada.
Lisatud kümme nõuannet suurte jõeforellide tabamiseks!
Lendõngitseja jaoks tähendab ühepäevikuaeg eelkõige võimalust selekteerida ja püüda suuri kalu ning hea õnne korral uuendada oma forellirekordit. Järgnevalt käime üle põhilised asjad, mida lendõngitseja juuni alguses jõe äärde minnes võiks teada.
1983. aasta kevadel Järvamaalt Prandi jõest püütud 6,25-kilone Eesti rekordjõeforell on tänaseni üle löömata. Kuidas ja millega see kala tabati? Oma isa Vello Klemmi loo pani kirja Rauno Klemm.
Ülikerge UL-varustus võimaldab täiel rinnal nautida ka väiksemate kalade püüdmist. Sellise komplektiga on väga mõnus väsitada isegi ahvenat, väiksemat turba või säinast, jõeforellist ja haugist rääkimata!
Eesti rannajoon ja siseveekogud pakuvad lõputult avastamisrõõmu. Ära lase isikliku tehnika puudumise tõttu võimalust käest. Oled sa kogenud kalamees, kes otsib uusi püügikohti, või soovid lihtsalt perega päikeselist nädalavahetust nautida – 1paadirent.ee ja 1matkaautorent.ee pakuvad sulle võtit vabadusse.