Eesti jõeforellirekord on 6,25 kg. Kuidas ja millega see kala tabati?
1983. aasta kevadel Järvamaalt Prandi jõest püütud 6,25-kilone Eesti rekordjõeforell on tänaseni üle löömata. Kuidas ja millega see kala tabati? Oma isa Vello Klemmi loo pani kirja Rauno Klemm.
Vabatahtlik kalakaitse on jõudnud ka Järvamaale. 2021. aastal loodud rakukese tuumiku moodustavad kaks kirglikku forellikütti, Siim Uustalu ja Rauno Pukk, kellega Kalastaja märtsi alguses Paides juttu ajas. Laua n-ö teises otsas ütles oma sõna sekka ka Keskkonnaameti Järvamaa büroo inspektor Martin Tomingas.
Olenevalt jõest võib hooaja alguses ühel püügipäeval tabada nii jõe- kui meriforelli ja pole mingi ime, kui lanti haarab ka vikerforell. Millega hilistalvel ja kevadel forelli püüdes tuleks arvestada ja millist varustust kasutada, kirjutab kirglik forellikütt Madis Mähar.
1. veebruarist lõpeb jõeforellipüügi keeluaeg. Nagu püügipraktika näitab, on jõeforelli võimalik kätte saada ka talvel, kuigi mitte kõikidest nendest jõgedest, kus on head saagid kevadel ja suvel, kirjutab vanameister Rein Truumets.
Elektriline liikuvus Euroopas ei puuduta enam üksnes sõiduautosid. Kia tõi eelmise aasta lõpus turule täiselektrilise kaubiku PV5, mis on ehitatud spetsiaalselt elektriliste kaubikute jaoks loodud platvormile e-GMP.s ja pakub hulgaliselt võimalusi tarbesõiduki konfigureerimiseks. Kia PV5 on saadaval kahe- ja kolmekohalise pakiautona, 5-kohalise meeskonnakaubikuna ja viie- ning seitsmekohalise reisijatebussina. Viimast saab kohaldada ka invavedudeks. Aasta lõpus on mudel saadaval ka šassii versioonis.